Pöördun korraks tagasi efektiivse ajajuhtimise, planeerimise ja asjade ärategemise mõtteviiside juurde.
Iga inimene võib endale esitada küsimuse: „Kas ma olen ka siis millegagi hõivatud 24 tundi ööpäevas, kui ma oma tegevusega mitte midagi olulist ei saavuta?” Arvata võib, et vastus on jah.
Umbes samasuguse küsimuse võib esitada ka iga ettevõtte juht.
„Kas mu töötajad oleksid hõivatud ka siis, kui polekski eesmärke, mis viivad ettevõtet edasi? Kas nad leiaksid ka siis pidevat tegevust kaheksaks töötunniks, sipeldes seejuures ikka pidevas ajapuuduses?“
Siit ka põhjus, miks efektiivse ajakasutamise võtmeküsimus ei ole mitte oma tegevuste süstematiseerimine mitmesuguste ajahaldusmeetodite, tehnikate või nippide abil. Võtmeküsimus on oma töö ja isikliku elu prioriteetide teadmine ja tunnistamine ning nende seadmine oma ajakavadesse, et seejärel keskenduda just nende täideviimisele. Kui ma seda hinda ei raatsi maksta, siis ükski tore mänguasi, või programm või meetod ei päästa mind tundest, et ma ikka pole oma aja kasutusega rahul ja hullemgi veel, ma pole iseendaga ka rahul. Huvitav on ka see, et kui see samm on oma elus läbi tehtud ja prioriteedid tasapisi naha alla imendunud, siis pole enam üldse oluline, millist mänguasja ma ajaplaneerimiseks kasutan.
Edasi. Mis iganes asja planeerimine saab alguse endale nelja küsimuse esitamisest.
Miks? Miks ma seda tahan? See on kõige olulisem ja ka kõige raskem küsimus. Kui ma ei leia selget vastust iseenda seest, siis unusta see asi ära, sest niikuinii sa sellega hakkama ei saa.
Mis? Pane sellele projektile nimi ka. Nt, Töötamine unistuste firmas.
Kuidas? Tegevused, mida selleks on vaja teha. Siin on väga oluline kõik tegevused kirja panna ja läbi kaaluda olulisuse skaala järgi.Tegutsemise juures on mõttekas ühel ajaperioodil keskenduda ainult kolmele metsikult tähtsale tegevusele või eesmärgile, sest ainult siis on tõenäoline, et ma need ka ära teen. Kui eesmärkide või tegevuste arv ühel ajaperioodil on suurem kui kolm, siis nende saavutamise tõenäosus väheneb oluliselt. seega kogu protsess aeglustub. Defineerida võime metsikult tähtsat tegevust kui tegevust, mis on murranguliselt tähtis. Kui ma selle asja tegemata jätan, siis ülejäänud asjade ärategemine on tegelikult ebaoluline.
Seega tegevuste määratlemine on vast planeerimise raskeim osa ja nõuab põhjalikku läbimõtlemist. Nt, oma uuringute läbiviimiseks pane kirja kõik kohad, kust uurida. Muuseas ära unusta ka firmade blogisid, kus on palju olulist kirjas.
Seejärel iga koha alla kõik see, mida sealt konkreetselt uurida. Seejärel keskendu iganädalaselt kolmele kõige olulisemale kohale ja iga koha alt kolmele kõige olulisemale asjale korraga.
Millal? Millal ma ühe või teise tegevuse pean tegema?
Sel nädalal ma keskendun neile asjadele ja alles siis kui need tegevused on tehtud, tegelen teiste asjadega.
Seega ärategemise võtmesõna on keskendumine, mitte rohkem kui kolmele olulisele asjale korraga ühel ajaperioodil.
Hea uudis on see, et selline protsess viib eesmärgi saavutamisele kõige kiiremini. Seda on tõestanud teaduslikud uuringud. Halb uudis on see, et see nõuab enesedistsipliini, järjekindlust ja aega.
Järgmise korrani!
Silva
reede, 9. aprill 2010
kolmapäev, 7. aprill 2010
Mõtled, et suudad ja mõtled et ei suuda – mõlemal juhul on sul täiesti õigus
…on väidetavalt öelnud Henry Ford.
Nii irooniliselt kui see ka ei kõla on meie enda valik: kas olla õnnelik või õnnetu. Mõte, et probleem on kusagil väljaspool mind, ongi see tegelik probleem, lisab juurde Stephen R. Covey.
Tööandja uksest sisse saamisel omab kindlasti eeliseid:
• Väga hea haridus
• Tutvused
• Välimus
Kahjuks pole neist alati kasu pikaajaliste positiivsete tulemuste saamiseks. Siis sõltuvad eelised juba hoopis rohkem nende mõtteviiside omandamisest, millest oli juttu eelmistes kirjades, sest miski ei loo suuremaid eeliseid tööandja ees.
Kahjuks, on see raske. Aga tasuta lõunaid pole. Igaüks meist oskab alati leida põhjuse, miks edasi lükata või mitte teha raskeid asju. Selle taga on tavaliselt hirm, et mina ei saa hakkama. Kahjuks ei saa eneseusu puudumist asendada tuntud aseained, mille hulka kuuluvad uimastavad, hullutavad, joovastavad, paksukstegevad ja mis tõsi küll lühiajaliselt lisavad nii julgust kui eneseusku.
Seega tuleme tagasi sinna, kus eelmisel korral lõpetasin.
Töö leidmine on aja investeerimine uuringutesse.
Peale seda kui oled endale selgeks teinud, milliste väljakutsete ees su eelistuste firma seisab, esitle end neile kui lahenduste pakkujat. Ära mine lihtsalt tööintervjuule, vaid mine vajaduste-võimaluste esitlusele.
Kirjelda vajadusi, mis neil on ja räägi kuidas sina saad aidata neid
Selgita võimalusi, mis neil seoses sinu palkamisega avanevad ehk kuidas on elu sinuga ja kuidas ilma sinuta. Isegi kui sa kõiges ei pane kümnesse ja murrad sisse „lahtisest uksest“, annab selline esitlus nii mõndagi sinu kohta teada. Nt seda, et sa mitte ei oota kuni sulle öeldakse, vaid haarad ise asjal sarvist ja paned asjad toimima. Ja need on 21. sajandi kõige olulisemad omadused, mida tööandjad otsivad.
Aga ära midagi tee lihtsalt efekti pärast. Keskendu vajadustele- võimalustele ja jää realistiks iseenda rolli juures lahenduse käigus. Kavatsuste siirus kasvatab usaldusväärsust ning su aktsiad kerkivad märkimisväärselt. On ju usaldusväärsus on 21. sajandi valuuta, mida ei devalveeri ükski majanduskriis ja mida vajab iga firma ja firmajuht.
Kuidas oma aega selle tegevuse juures juhtida? Tulemuse saame kui investeerime oma aja kolmele tegevusele:
• eesmärgi määratlemine
• tegevuskava kokkupanemine
• keskendumine kolmele kõige olulisemale tegevusele korraga.
Miks just kolmele tegevusele, sellest tuleb juttu järgmises kirjas.
Muuseas, kõige rohkem nõuab aega endale selge, reaalse ja motiveeriva eesmärgi määratlemine. Antud juhul, läbi mõelda, mis alal ma tahan endale karjääri ehitada ja kus seda teha. Enne kui see ei ole selge ei tasu aega muudele tegevustele raisata. Lihtsalt puusalt tulistada ja võimalikult paljudele oma CV saata pole mõtet.
Muidugi tööandjaid on ka erinevaid. Kui arvad, et nad on reeglina ülbed vereimejad, siis seda enam on vaja hakata mõtlema endale ise töö loomisest, sest iseendalt vereimemine pole pooltki nii valus.
Hiljuti oli Äripäevas fantastiline edulugu endale töö loomisest ja, oh imet, see leidis aset Eestis. Kuidas kartulikoorimisest sai alguse pere toitlustusäri, mis aina laieneb ja laieneb.
Järgmise korrani!
Silva
Nii irooniliselt kui see ka ei kõla on meie enda valik: kas olla õnnelik või õnnetu. Mõte, et probleem on kusagil väljaspool mind, ongi see tegelik probleem, lisab juurde Stephen R. Covey.
Tööandja uksest sisse saamisel omab kindlasti eeliseid:
• Väga hea haridus
• Tutvused
• Välimus
Kahjuks pole neist alati kasu pikaajaliste positiivsete tulemuste saamiseks. Siis sõltuvad eelised juba hoopis rohkem nende mõtteviiside omandamisest, millest oli juttu eelmistes kirjades, sest miski ei loo suuremaid eeliseid tööandja ees.
Kahjuks, on see raske. Aga tasuta lõunaid pole. Igaüks meist oskab alati leida põhjuse, miks edasi lükata või mitte teha raskeid asju. Selle taga on tavaliselt hirm, et mina ei saa hakkama. Kahjuks ei saa eneseusu puudumist asendada tuntud aseained, mille hulka kuuluvad uimastavad, hullutavad, joovastavad, paksukstegevad ja mis tõsi küll lühiajaliselt lisavad nii julgust kui eneseusku.
Seega tuleme tagasi sinna, kus eelmisel korral lõpetasin.
Töö leidmine on aja investeerimine uuringutesse.
Peale seda kui oled endale selgeks teinud, milliste väljakutsete ees su eelistuste firma seisab, esitle end neile kui lahenduste pakkujat. Ära mine lihtsalt tööintervjuule, vaid mine vajaduste-võimaluste esitlusele.
Kirjelda vajadusi, mis neil on ja räägi kuidas sina saad aidata neid
Selgita võimalusi, mis neil seoses sinu palkamisega avanevad ehk kuidas on elu sinuga ja kuidas ilma sinuta. Isegi kui sa kõiges ei pane kümnesse ja murrad sisse „lahtisest uksest“, annab selline esitlus nii mõndagi sinu kohta teada. Nt seda, et sa mitte ei oota kuni sulle öeldakse, vaid haarad ise asjal sarvist ja paned asjad toimima. Ja need on 21. sajandi kõige olulisemad omadused, mida tööandjad otsivad.
Aga ära midagi tee lihtsalt efekti pärast. Keskendu vajadustele- võimalustele ja jää realistiks iseenda rolli juures lahenduse käigus. Kavatsuste siirus kasvatab usaldusväärsust ning su aktsiad kerkivad märkimisväärselt. On ju usaldusväärsus on 21. sajandi valuuta, mida ei devalveeri ükski majanduskriis ja mida vajab iga firma ja firmajuht.
Kuidas oma aega selle tegevuse juures juhtida? Tulemuse saame kui investeerime oma aja kolmele tegevusele:
• eesmärgi määratlemine
• tegevuskava kokkupanemine
• keskendumine kolmele kõige olulisemale tegevusele korraga.
Miks just kolmele tegevusele, sellest tuleb juttu järgmises kirjas.
Muuseas, kõige rohkem nõuab aega endale selge, reaalse ja motiveeriva eesmärgi määratlemine. Antud juhul, läbi mõelda, mis alal ma tahan endale karjääri ehitada ja kus seda teha. Enne kui see ei ole selge ei tasu aega muudele tegevustele raisata. Lihtsalt puusalt tulistada ja võimalikult paljudele oma CV saata pole mõtet.
Muidugi tööandjaid on ka erinevaid. Kui arvad, et nad on reeglina ülbed vereimejad, siis seda enam on vaja hakata mõtlema endale ise töö loomisest, sest iseendalt vereimemine pole pooltki nii valus.
Hiljuti oli Äripäevas fantastiline edulugu endale töö loomisest ja, oh imet, see leidis aset Eestis. Kuidas kartulikoorimisest sai alguse pere toitlustusäri, mis aina laieneb ja laieneb.
Järgmise korrani!
Silva
reede, 26. märts 2010
Hing on paelaga kaelas, aga pael olgu ikka D&G
" Ainult mõttetud ja ebameeldivad tööd on saadaval. Kas ma tõesti pean nendega leppima?"
Üht oma varasemat kirja ma alustasin rahvasuus populaarse ütlusega, et riik tahab küll oma inimestest hoolida, aga töötud on jalus. Lootus, et mulle töö luuakse võib saada järjekordseks suureks pettumuseks. Seega ikkagi tuleb ise alustada oma Mõjuulatusringist ja säilitada huumorimeel. Kui ikka hing on juba paelaga kaelas, siis pael ei peaks praegu olema Dolce&Gabbana, aitab ka odavam.
Mis see mõjuulatusring on, seda vaata mu varasemast kirjast.
Mõttele „tee seda, mida armastad ja raha tuleb“ tuleb siiski lisada, et see ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta.
Ja alati ei pruugi olla tegemist nii lihtsa lahendusega, mille pakkus oma kommentaaris välja Uugu, kellele meeldivad ilusad naised ja kiired autod, ja kes oli valmis leppima ka ainult naiste sebimisega. Tunnistan, et mulle meeldis ka Uugu kommentaar, aga tihti on lahendus keerulisem ja vastuste otsimine võtab hoopis rohkem aega, eriti kui sul pole Uugu andeid ja tugevusi.
Tulen jälle tagasi sinna, et töö otsimise protsess on teaduslik uurimistöö.
Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahan minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mis on vähegi võimalik kätte saada: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eristub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Pane end ka selle ettevõtte juhi rolli ja mõtle selle peale, mis mõtted ei lase tal öösel rahulikult magada?
Ehk lühidalt öeldes, mis on see töö, mida neil on vaja ära teha ja mida mina tahan teha.
Vastust kommentaarile, et avastasin: vajatakse killerit, - loe eelmisest lausest!
Loomingulisus peitub mitte probleemi lahendamises, vaid probleemi leidmises, ütleb Carol Eikleberry oma „ The career Guide for Creative and Unconventional People“
Klassikaline tee probleemi lahendamiseks on teha endale selgeks, mis seisab praeguse olukorra ja soovitud olukorra vahel. Kui sa suudad selle panna numbritesse, kõlab see tööandaja jaoks vägagi mõjuvalt.
Näiteks:
• Probleemi suurus? Kuidas mõõta selle probleemi mõju raha, teenuse või toote kvaliteedi või kliendi suhte mõõtmes? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni ?
• Kuidas on probleem ajaga seotud? Ilmneb ta igapäevaselt, nädalas või kuus korra? Kui kaua võtab tema parandamine aega? Kui kiiresti asi muutuks paremaks? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni mis ajaks?
Ja ikkagi, kui ma ei leia endale tööd, mis mulle pakub pinget, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas seda ise luua.
Järgmise korrani.
Silva
Üht oma varasemat kirja ma alustasin rahvasuus populaarse ütlusega, et riik tahab küll oma inimestest hoolida, aga töötud on jalus. Lootus, et mulle töö luuakse võib saada järjekordseks suureks pettumuseks. Seega ikkagi tuleb ise alustada oma Mõjuulatusringist ja säilitada huumorimeel. Kui ikka hing on juba paelaga kaelas, siis pael ei peaks praegu olema Dolce&Gabbana, aitab ka odavam.
Mis see mõjuulatusring on, seda vaata mu varasemast kirjast.
Mõttele „tee seda, mida armastad ja raha tuleb“ tuleb siiski lisada, et see ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta.
Ja alati ei pruugi olla tegemist nii lihtsa lahendusega, mille pakkus oma kommentaaris välja Uugu, kellele meeldivad ilusad naised ja kiired autod, ja kes oli valmis leppima ka ainult naiste sebimisega. Tunnistan, et mulle meeldis ka Uugu kommentaar, aga tihti on lahendus keerulisem ja vastuste otsimine võtab hoopis rohkem aega, eriti kui sul pole Uugu andeid ja tugevusi.
Tulen jälle tagasi sinna, et töö otsimise protsess on teaduslik uurimistöö.
Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahan minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mis on vähegi võimalik kätte saada: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eristub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Pane end ka selle ettevõtte juhi rolli ja mõtle selle peale, mis mõtted ei lase tal öösel rahulikult magada?
Ehk lühidalt öeldes, mis on see töö, mida neil on vaja ära teha ja mida mina tahan teha.
Vastust kommentaarile, et avastasin: vajatakse killerit, - loe eelmisest lausest!
Loomingulisus peitub mitte probleemi lahendamises, vaid probleemi leidmises, ütleb Carol Eikleberry oma „ The career Guide for Creative and Unconventional People“
Klassikaline tee probleemi lahendamiseks on teha endale selgeks, mis seisab praeguse olukorra ja soovitud olukorra vahel. Kui sa suudad selle panna numbritesse, kõlab see tööandaja jaoks vägagi mõjuvalt.
Näiteks:
• Probleemi suurus? Kuidas mõõta selle probleemi mõju raha, teenuse või toote kvaliteedi või kliendi suhte mõõtmes? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni ?
• Kuidas on probleem ajaga seotud? Ilmneb ta igapäevaselt, nädalas või kuus korra? Kui kaua võtab tema parandamine aega? Kui kiiresti asi muutuks paremaks? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni mis ajaks?
Ja ikkagi, kui ma ei leia endale tööd, mis mulle pakub pinget, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas seda ise luua.
Järgmise korrani.
Silva
pühapäev, 21. märts 2010
Elu on kurb, ainult palk ajab naerma...
Nagu ikka alustan paradigmadest.
Juba kadunud Peter Drucker on öelnud, et seal, kus industriaalajastu inimene, küsib: " Missugune on minu töökirjeldus?", peab teadmusajastu inimene küsima: "Mis on minu panus?“
Me näeme end töövahendina teiste inimeste käes. Aga vaja on näha end kui lahenduste pakkujat, kes annab oma isikupärase töövahendite komplekti oluliste probleemide lahendamiseks.
Väga oluline on selgeks teha, mis on siis minu tugevused. Võimalusest, kuidas seda teha ma kirjutasin ühes oma varasemas blogis. Üks oluline asi on sinna juurde vaja siiski lisada. Mõte „Tee seda, mida armastad“ on väga õige ja ilus, kuid ühe väikese agaga. See ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta. Need, kes ütlevad, et järgi oma tugevusi peavad silmas tavaliselt seda, et järgi oma andeid ja võimeid. Aga meis on ka indu ja tuld nende asjade tegemise suhtes, mis teistele võivad igavad tunduda.
See on kindlasti üks koht, kus kaevata. Aga planeeri selle kaevandamiseks aega!
Muuseas, ka neil, kel on veel töö, jätkub muresid küllaga.
Roger Boyes kirjutab, et unusta läbipõlemine, igavus on hoopis uus kontorihaigus. Paljud inimesed väidavad, olles väsinud oma kontorites töö simuleerimisest, et see tekitab rohkem negatiivset stressi kui liigne töökoormus.
Oma koolitustel ma räägin Covey Ajamaatriksi nn kolmanda kvadrandi inimeste sündroomist. Kui ikka oled ise mõtlema või rääkima hakanud Nukitsamehe nõiamoori moodi: „ Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksinda rabama“, siis tea, et istud kolmandas kvadrandis. Seda, et töö simuleerimine ja tegelemine ebaoluliste, tihti küll pakiliste asjadega on krooniline tööprobleem kinnitavad ka FranklinCovey xQ (täideviimise) uuringud Eestis. Umbes pool kogu tööajast läheb ebaoluliste tegevustega tegelemise nahka. Muidugi põhjus pole siin mitte lihtsalt laiskus või simuleerimine, vaid see, et inimesed tegelikult ei teagi, mis need olulised tegevused on, mida vaja teha. Või polegi eesmärke. Või need eesmärgid ei koti mind.
Järgmise nädalani!
Juba kadunud Peter Drucker on öelnud, et seal, kus industriaalajastu inimene, küsib: " Missugune on minu töökirjeldus?", peab teadmusajastu inimene küsima: "Mis on minu panus?“
Me näeme end töövahendina teiste inimeste käes. Aga vaja on näha end kui lahenduste pakkujat, kes annab oma isikupärase töövahendite komplekti oluliste probleemide lahendamiseks.
Väga oluline on selgeks teha, mis on siis minu tugevused. Võimalusest, kuidas seda teha ma kirjutasin ühes oma varasemas blogis. Üks oluline asi on sinna juurde vaja siiski lisada. Mõte „Tee seda, mida armastad“ on väga õige ja ilus, kuid ühe väikese agaga. See ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta. Need, kes ütlevad, et järgi oma tugevusi peavad silmas tavaliselt seda, et järgi oma andeid ja võimeid. Aga meis on ka indu ja tuld nende asjade tegemise suhtes, mis teistele võivad igavad tunduda.
See on kindlasti üks koht, kus kaevata. Aga planeeri selle kaevandamiseks aega!
Muuseas, ka neil, kel on veel töö, jätkub muresid küllaga.
Roger Boyes kirjutab, et unusta läbipõlemine, igavus on hoopis uus kontorihaigus. Paljud inimesed väidavad, olles väsinud oma kontorites töö simuleerimisest, et see tekitab rohkem negatiivset stressi kui liigne töökoormus.
Oma koolitustel ma räägin Covey Ajamaatriksi nn kolmanda kvadrandi inimeste sündroomist. Kui ikka oled ise mõtlema või rääkima hakanud Nukitsamehe nõiamoori moodi: „ Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksinda rabama“, siis tea, et istud kolmandas kvadrandis. Seda, et töö simuleerimine ja tegelemine ebaoluliste, tihti küll pakiliste asjadega on krooniline tööprobleem kinnitavad ka FranklinCovey xQ (täideviimise) uuringud Eestis. Umbes pool kogu tööajast läheb ebaoluliste tegevustega tegelemise nahka. Muidugi põhjus pole siin mitte lihtsalt laiskus või simuleerimine, vaid see, et inimesed tegelikult ei teagi, mis need olulised tegevused on, mida vaja teha. Või polegi eesmärke. Või need eesmärgid ei koti mind.
Järgmise nädalani!
pühapäev, 14. märts 2010
Rahvasuu räägib, et riik tahaks oma rahvast hoolida, aga töötud on jalus
Alustuseks mõned mõtteviisid. Mis oleks, kui muudad punased siniseks. Hoiatan, see nõuab aja planeerimist maha istumiseks ja järele mõtlemiseks.
"Keegi ei võta mind tööle. Firmad ainult vallandavad, mitte ei võta tööle"
"Ettevõtetel on rohkem probleeme ja väljakutseid kui iialgi varem. Võimalused probleemide lahendajaks saamisel on lõputud!"
"Tuhanded inimesed võitlevad väikese arvu töökohtade eest. Mul pole ei tutvusi ega sidemeid - pole ju võimalust!"
" Oma tugevused ja varjatud võimed võimaldavad mul luua ise endale huvitava ja rahuldust pakkuva karjääri. Keegi teine ei oska teha seda mida oskan mina!"
" Ainult mõttetud ja ebameeldivad tööd on saadaval. Pean nendega leppima!"
" Kui ma ei leia tööd, mis mulle pakub pinget, siis loon selle ise endale!"
Tegelikkuses pole väljavaated olnud kunagi suuremad kui praegu. Praegune lagunev, langev ja haihtuv majandus pakub võimalusi, millest keegi varem unistadagi ei osanud. Seda ei väida mina, vaid hoopis targemad inimesed. Miks mitte uskuda seda? Kaotada pole ju midagi. Muidugi mõtteviiside - paradigmade muutmine nõuab jälle aja planeerimist ja investeerimist selle harjutamiseks.
On kaks mõtteviisi, mille muutmiseks tasuks aega investeerida.
Esiteks, olla vabatahtlik, mitte lihtsalt töötaja. Muuseas, vabatahtlikku ei saa ju keegi kunagi vallandada! Töö on midagi, mida ma teen raha pärast. Vahatahtlikkus on midagi, mida ma teen sellepärast, et usun sellesse, et näen selles mõtet. Seal, kus töötajal on töökirjeldus on vabatahtlikul põhjus. Töökirjeldus on väline sund, põhjus on sisemine sund. Kumb on tugevam? vahe suurepärase ja keskpärase karjääri vahel ongi selles, et leida põhjus, miks saab teha seda ka vabatahtlikult.
Teiseks, olla lahendus, mitte probleem. Praegust ajajärku nimetatakse teadmusajastuks (knowledge age). Saa siis ka tegelikkuses teadmustöötajaks! Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahaks minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Pole liialdus, et 90% aega töö saamise protsessis kulub uurimistööle. Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Ja hakka pihta! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mida kätte saad selle ettevõtte kohta: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eritub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Mõtle ka selle peale, mis mõtted ei lase ta juhtidel öösel rahulikult magada?
Ehk lühidalt öeldes, MIS ON SEE TÖÖ, MIS NEIL ON VAJA ÄRA TEHA JA MIDA MINA TAHAN TEHA?
Kui palju aega sa siiani oled seda laadi töösse oled panustanud? Kas üldse oled? Tegelikult ka?
Enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Järgmisel nädalal jätkame, aga kui Sul on kiirem, siis kirjuta mulle!
Silva
"Keegi ei võta mind tööle. Firmad ainult vallandavad, mitte ei võta tööle"
"Ettevõtetel on rohkem probleeme ja väljakutseid kui iialgi varem. Võimalused probleemide lahendajaks saamisel on lõputud!"
"Tuhanded inimesed võitlevad väikese arvu töökohtade eest. Mul pole ei tutvusi ega sidemeid - pole ju võimalust!"
" Oma tugevused ja varjatud võimed võimaldavad mul luua ise endale huvitava ja rahuldust pakkuva karjääri. Keegi teine ei oska teha seda mida oskan mina!"
" Ainult mõttetud ja ebameeldivad tööd on saadaval. Pean nendega leppima!"
" Kui ma ei leia tööd, mis mulle pakub pinget, siis loon selle ise endale!"
Tegelikkuses pole väljavaated olnud kunagi suuremad kui praegu. Praegune lagunev, langev ja haihtuv majandus pakub võimalusi, millest keegi varem unistadagi ei osanud. Seda ei väida mina, vaid hoopis targemad inimesed. Miks mitte uskuda seda? Kaotada pole ju midagi. Muidugi mõtteviiside - paradigmade muutmine nõuab jälle aja planeerimist ja investeerimist selle harjutamiseks.
On kaks mõtteviisi, mille muutmiseks tasuks aega investeerida.
Esiteks, olla vabatahtlik, mitte lihtsalt töötaja. Muuseas, vabatahtlikku ei saa ju keegi kunagi vallandada! Töö on midagi, mida ma teen raha pärast. Vahatahtlikkus on midagi, mida ma teen sellepärast, et usun sellesse, et näen selles mõtet. Seal, kus töötajal on töökirjeldus on vabatahtlikul põhjus. Töökirjeldus on väline sund, põhjus on sisemine sund. Kumb on tugevam? vahe suurepärase ja keskpärase karjääri vahel ongi selles, et leida põhjus, miks saab teha seda ka vabatahtlikult.
Teiseks, olla lahendus, mitte probleem. Praegust ajajärku nimetatakse teadmusajastuks (knowledge age). Saa siis ka tegelikkuses teadmustöötajaks! Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahaks minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Pole liialdus, et 90% aega töö saamise protsessis kulub uurimistööle. Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Ja hakka pihta! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mida kätte saad selle ettevõtte kohta: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eritub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Mõtle ka selle peale, mis mõtted ei lase ta juhtidel öösel rahulikult magada?
Ehk lühidalt öeldes, MIS ON SEE TÖÖ, MIS NEIL ON VAJA ÄRA TEHA JA MIDA MINA TAHAN TEHA?
Kui palju aega sa siiani oled seda laadi töösse oled panustanud? Kas üldse oled? Tegelikult ka?
Enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Järgmisel nädalal jätkame, aga kui Sul on kiirem, siis kirjuta mulle!
Silva
reede, 5. märts 2010
Kui otsid tööd, siis investeeri aega küsimustele vastuste otsimiseks
Töö leidmine eeldab 90% uurimistööd ja loomingulisus algab siin mitte probleemi lahendamisest vaid probleemi leidmisest. Alusta vastuse otsimisest küsimusele:
Mis on see töö, mis vajab tegemist ja mida ainult mina saan teha?
Vastuse leidmiseks alusta tagumisest poolest.
Kui iganes halb on ka olukord, siis üks on kindel. Igaüks meist on ainulaadne terves universumis, pole kedagi teist, kes oleks täpselt kellegi sarnane. Samasugust kombinatsiooni tugevustest, kogemustest, annetest ja nupukusest ei ole ja ei saa olema kellelgi teisel.
Ikka ja jälle tuleks enda sees urgitsemise juurde tagasi pöörduda. Mõtle kolme teema üle:
1. ANDED. Anded on kui sõrmejälg. Pole kahte ühesugust.
a. Missugused ainulaadsed teadmised, anded ja oskused on mul pakkuda?
b. Mis on need asjad, mida teised inimesed paluvad mul teha sellepärast, et mina saan nendega hästi hakkama?
c. Kui keegi küsiks mu sõbralt, endiselt kolleegilt või ülemuselt, mis anded mul on, siis mida nad vastaksid?
2. KIRG
a. Missugused tööga seotud võimalused erutavad mind eriti?
b. Mis annab mulle energiat?
c. Mida ma armastan teha vabal ajal?
d. Mis mind lapsena paelus?
e. Mida ma armastan lugeda?
f. Missugune tööga seotud projekt on mind eriti paelunud?
3. SÜDAMETUNNISTUS
Mille eest ma tegelikult oma töökohal vastutada tahan?
Covey ütleb, et enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Inimesed kirjutavad CV-sid ja motivatsioonikirju, aga võiksid selle asemel kirjutada panusest, mida tahavad anda.
Need, kes ehitavad endale karjääri, investeerivad aega, et selgitada välja ja defineerida, mis on see panus mida nad tahavad anda. Seejärel planeerivad, kuidas seda teha ja siis viivad selle täide.
Järgmisel nädalal kirjutan edasi sellest kuidas hakata otsima tööd, mis vajab tegemist.
Silva
Mis on see töö, mis vajab tegemist ja mida ainult mina saan teha?
Vastuse leidmiseks alusta tagumisest poolest.
Kui iganes halb on ka olukord, siis üks on kindel. Igaüks meist on ainulaadne terves universumis, pole kedagi teist, kes oleks täpselt kellegi sarnane. Samasugust kombinatsiooni tugevustest, kogemustest, annetest ja nupukusest ei ole ja ei saa olema kellelgi teisel.
Ikka ja jälle tuleks enda sees urgitsemise juurde tagasi pöörduda. Mõtle kolme teema üle:
1. ANDED. Anded on kui sõrmejälg. Pole kahte ühesugust.
a. Missugused ainulaadsed teadmised, anded ja oskused on mul pakkuda?
b. Mis on need asjad, mida teised inimesed paluvad mul teha sellepärast, et mina saan nendega hästi hakkama?
c. Kui keegi küsiks mu sõbralt, endiselt kolleegilt või ülemuselt, mis anded mul on, siis mida nad vastaksid?
2. KIRG
a. Missugused tööga seotud võimalused erutavad mind eriti?
b. Mis annab mulle energiat?
c. Mida ma armastan teha vabal ajal?
d. Mis mind lapsena paelus?
e. Mida ma armastan lugeda?
f. Missugune tööga seotud projekt on mind eriti paelunud?
3. SÜDAMETUNNISTUS
Mille eest ma tegelikult oma töökohal vastutada tahan?
Covey ütleb, et enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Inimesed kirjutavad CV-sid ja motivatsioonikirju, aga võiksid selle asemel kirjutada panusest, mida tahavad anda.
Need, kes ehitavad endale karjääri, investeerivad aega, et selgitada välja ja defineerida, mis on see panus mida nad tahavad anda. Seejärel planeerivad, kuidas seda teha ja siis viivad selle täide.
Järgmisel nädalal kirjutan edasi sellest kuidas hakata otsima tööd, mis vajab tegemist.
Silva
Kui otsin tööd, siis mida ma peaksin tegelikult otsima
Stephen R. Covey oma uues raamatus "Suurepärane töö. Suurepärane karjäär" räägib sel teemal palju. Oma järgnevates blogimistes tutvustan seda raamatut.
Jätkan eelmise nädala teemat. Paradigmad, mis oleks vaja muuta. Paradigmadest ehk sellest kuidas ma näen, tajun, tunnetan seda maailma, sõltub see kuidas ma tegutsen, mis omakorda annab tulemuse, mille ma saan. Näiteks, mõtled, et suudad ja mõtled, et ei suuda ning mõlemal juhul on sul täiesti õigus. Jim Collins on öelnud, et ainus vahe õigete ja valede inimeste vahel on selles, et valed näevad, et neil on töö , aga õiged näevad, et neil on vastutus.
Nii, ma teen väikese pausi sisse, sest minu esmatähtis asi, minu väike lapselaps Linda, nõuab minu tähelepanu.
Jätkan hiljem.
Silva
Jätkan eelmise nädala teemat. Paradigmad, mis oleks vaja muuta. Paradigmadest ehk sellest kuidas ma näen, tajun, tunnetan seda maailma, sõltub see kuidas ma tegutsen, mis omakorda annab tulemuse, mille ma saan. Näiteks, mõtled, et suudad ja mõtled, et ei suuda ning mõlemal juhul on sul täiesti õigus. Jim Collins on öelnud, et ainus vahe õigete ja valede inimeste vahel on selles, et valed näevad, et neil on töö , aga õiged näevad, et neil on vastutus.
Nii, ma teen väikese pausi sisse, sest minu esmatähtis asi, minu väike lapselaps Linda, nõuab minu tähelepanu.
Jätkan hiljem.
Silva
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
