Sellest kuidas me asju näeme, oleneb see, kuidas me tegutseme

Oletagem, et teil on vaja jõuda Chicago kesklinnas teatud kohta. Teil on olemas linna kaart. Kuid kaart, mis teil on, on tegelikult Detroidi kaart, ainult trükivea tõttu on sinna peale kirjutatud Chicago. „Arvata võib, kui ebaefektiivne on selle kaardi abil jõuda vajalikku sihtkohta“, juhatab Stephen R. Covey sisse teema paradigmadest.
Te võite vaeva näha oma käitumise kallal – rohkem pingutada, olla hoolsam, kahekordistada kiirust. Kuid need pingutused aitavad vaid veel kiiremini eksida.
Te võite teha tööd oma hoiakutega – mõelda positiivsemalt. Sellel vaatamata ei jõua te õigesse kohta, te lihtsalt olete nüüd õnnelikult eksinud.
Iva on aga selles, et te ikka olete eksinud, põhiprobleemil pole mingit pistmist hoiakute või käitumisega – teil on lihtsalt vale kaart.
Alles siis, kui kaart on õige, muutub hoolsus oluliseks ja kui siis tuleb teel ette takistusi, võib suhtumine muuta olukorra.
Igaühel meist on peas väga palju kaarte, mida võib jaotada kahte põhilisse kategooriasse: kaardid sellest, kuidas asjad on ehk reaalsus ja kaardid sellest, kuidas asjad peaksid olema ehk väärtused.
Me tõlgendame kõike, mida kogeme, nende vaimsete kaartide või paradigmade kaudu. Sõna paradigma tuleb kreeka keelest ja tähendab mudelit, taju, mustrit, oletust või raamistikku. Üldisemas tähenduses on see viis, kuidas me maailma „näeme“ , mitte visuaalses mõttes, vaid tajumise, arusaamise või tõlgendamise mõttes. Teatud mõttes on paradigmad meie vaimsed kaardid.
Me kahtleme harva oma paradigmade õigsuses: sageli me pole nende olemasolust teadlikudki. Me lihtsalt oletame, et viis kuidas me asju näeme, ongi see kuidas need tegelikult on, või olema peaksid. Meie hinnangud ja käitumisviisid tulenevad sellistest oletustest. See tähendab aga seda, et me näeme maailma mitte sellisena nagu see on, vaid sellisena nagu me ise oleme – või nagu me oleme vormitud teiste poolt seda nägema.
Nüüd kui me ei ole iseenda või oma tegutsemisega ja sellest tulenevate tulemustega rahul oleks vaja vahetada oma paradigmasid. Termini paradigmade vahetus võttis kasutusele Thomas Kuhn oma raamatus "The Structure of Scientific Revolutions", kus ta kirjeldab, et peaaegu iga oluline läbimurre teaduslike katsetuste vallas on ennekõike lahtiütlemine traditsioonidest, vanast mõtteviisist ja endistest paradigmadest. Paradigmade vahetuse jõud on olulise muutuse põhiline jõud.
Juba 50 aastat tagasi soovitas juhtimisguru Peter Drucker vahetada paradigma „äriühingu eesmärk on kasumi teenimine“ paradigma vastu „äriühingu eesmärk on rahuloleva kliendi loomine“. Kui läbi viimase vaadata oma äri peale, siis ilmselt hakatakse tegema teistsuguseid tegevusi, kui läbi esimese vaadates. Kuigi enam-vähem kõik juba räägivad, et kõige rohkem toob firmale kasu pikaajaline ja lojaalne klient, siis samal ajal vaadatakse läbi „papi“ paradigma. Näiteks, kes mobiilside turul hoolitsevad oma pikaajaliste klientide eest, tehes neile olulisi soodustusi, selle asemel, et teha neid uute võitmiseks?
Praegusel ajal räägitakse palju ka töötajate väärtustamisest, aga meie raamatupidamissüsteem endiselt tunnistab masinad, tootmisliinid, arvutid jms varaks, aga inimesed kuluks.
Me võime kulutada nädalaid, kuid või aastaid nähes vaeva, et muuta oma hoiakuid ja käitumisi ja mitte kuhugi jõuda. Kui tahame ellu viia olulise muutuse, on vaja alustada tööst paradigmade kallal.


Silva
PS: See kiri on ilmunud minu loal ka PROFIUUDISTES.