On mul tõesti tahtmine muutuda?

Esita endale kaks küsimust ja kuula oma vastused ka ära.

1. Kas on olemas üks tegevus, mille kohta ma tean, et kui ma teeksin seda ülimalt hästi ja järjekindlalt, siis annaks see minu isiklikus elus märkimisväärseid tulemusi?

2. Kas on olemas üks tegevus, mille kohta ma tean, et kui ma teeksin seda ülimalt hästi ja järjekindlalt, siis annaks see minu tööelus märkimisväärseid tulemusi?

Kui oled oma vastused ära kuulanud ja leidnud, et selline tegevus on olemas, ja mitte üks vaid isegi mitu, siis küsi endalt veel üks küsimus:
Aga miks ma siis juba ei tee seda?
Vastust pole eriti keeruline leida ja tuleneb kahest tegurist, millega me pidevalt oma elus kokku puutume - pakilisusest ja olulisusest. Me tegeleme mõlemaga, aga üks neist on põhiparadigma läbi mille me näeme oma aega ja elu.
Pakilisus tuleb meie ellu nii väljastpoolt, kui ka meie endi seest. Me ise leiame, või leiavad teised, et see tegevus on kiire ja nõuab kohest tegemist. Me elame pakilisuse maailmas, suur osa kõigest mis luuakse on seotud ainult sellega, et teha asju kiiremini: kiirtoit, uued arvuti- ja mobiilifunktsioonid, suhtluskeskkonnad jne. Pakilisus iseenesest pole probleem, probleem tekib siis, kui see hakkab meie elus domineerima, sest siis see hakkab mõjutama meie prioriteete - pakilisuse müra annab olulisuse illusiooni.
Olulisus tuleb meie ellu meie endi seest. See on seotud meile tähtsate kohustuste, suhete, meile tähtsate eemärkidega, on seotud meile oluliste väärtushinnangutega – sealt tulevad prioriteedid ehk esmatähtsad asjad, mis on vaja seada esikohale.
Victor E. Frankl ¹, Austria psühhiaater, Viini III psühhiaatriakoolkonna esindaja, logoteraapia ja proaktiivsuse mõiste looja, räägib et inimese muutumisvõime võtmeks on teadmine sellest, kes ta on, milline tahab olla ja mida saavutada. Inimesed ei suuda muutuda, seni kuni nad ei teadvusta oma väärtushinnanguid ja pikaajalisi eesmärke ehk sisemist tuuma, mille ümber kõik muu hakkab ringlema. Visioon ja väärtushinnangud on kompassiks, mis annab suuna, pikaajalised eesmärgid on kaart mille abil teelt mitte eksida.
Victor Frankl kirjutab, et oma elueesmärke ei tasu leiutada, need tuleb enda seest avastada. Pole mõtet küsida, mis on minu elu mõte, pigem on vaja mõista, et see olen mina, kellelt elu seda küsib. Ja elu küsib seda igalt inimeselt. Vastata saab sellele oma eluga ja vastuse saab anda ainult vastutav ehk proaktiivne olles.
Logoteraapia väidab, et paljud vaimsed ja emotsionaalsed haigused on tegelikult inimeses sügaval peituva mõttetuse- ja tühjusetunde sümptomid. Mõtteviis, et elu on kurbja mõttetu ning ainult palk ajab naerma, kuulub samasse valdkonda.
Need kirja alguses esitatud kaks küsimust võivad olla edukalt avastusprotsessi sissejuhatuseks. Aga ära üle pinguta, üle kolme eesmärgi elluviimine ühel ajaperioodil on üpris ebatõenäoline. Täideviimise tõenäolisus hakkab robinal langema, kui eesmärkide arv paisub üle kolme, väidavad nii FranklinCovey xQ auditi uuringud kui ka Larry Bossidy "Elluviimise" näited.

Ilusat jõuluaega ja kohtumiseni uuel aastal!

Silva

¹Victor E. Frankl "Man`s Search For Meaning"

Eesti keeles saab Viktor E. Frankl´i teadustöödest lugeda raamatust "Mõttetahe. Valitud ettekandeid logoteraapiast."

Uusaastalubaduste aeg on saabumas

FranklinCovey firma viib juba aastaid läbi uusaatalubaduste uuringut ameeriklaste hulgas. Siin on toodud 2010. aasta uusaastalubaduste pingerida ja allpool on 2009. aasta oma.

Uusaastalubadused 2010

1. Parandada oma finantsseisu

2. Langetada kehakaalu

3. Hakata tervislikult elama (nt, tevislikult sööma, trenni tegema)

4. Vahetada töökohta

5. Hakata regulaarselt raha säästma

6. Lõpetada halvad harjumused ((nt, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, liigsöömine)

7. Veeta rohkem aega pere ja sõpradega

8. Muud

9. Olla paremini organiseeritud

10. Arendada mõnd oskust või annet

Paluti avaldada ka oma arvamust selle kohta, mis juhtub järgmisel aastal. Vastused jagunesid järgmiselt:

• Mu elujärg läheb üldiselt paremaks - 57%

• Mu elujärg jääb samaks - 36%

• Mu elujärg läheb halvemaks – 7%

2009. aasta lubadused olid sarnased, üsna pisikeste eranditega, esimesed kolm käisid ikka rahamurede, kehakaalu ja tervislike eluviiside kohta.

1. Saada võlgadest lahti või hakata raha koguma

2. Langetada kehakaalu

3. Hakata tervislikult elama (nt, söömine, regulaarne treening)

4. Olla paremini organiseeritud

5. Veeta rohkem aega pere ja sõpradega

6. Arendada mõnd oskust või annet

7. Vähem töötada, rohkem elust rõõmu tunda

8. Muud

9. Lõpetada halvad harjumused ((nt, suitsetamine, alkoholi tarvitamine, liigsöömine)

10. Vahetada töökohta


Samad olid ka 2008. aasta kolm esimest lubadust ja ega 2007 ja 2006 eriti erinenud.

Kahjuks uusaastalubadused täituvad harva ja põhjuseid selleks on palju. Küsitlustes osalevad reeglina inimesed, kes kasutavad planeerimissüsteeme, seega pole eriti oluline ka planeerimissüsteemi olemasolu.
Uuriti ka seda miks nad ei täitu. Põhjuseks number üks nimetati vähest pühendumust eesmärgi täitmisele ja kohustuse puudumist. Teise põhjusena toodi, et liiga palju oli muid asju teha ja kolmandaks öeldi, et lubadus ununes ära.
Loomulikult on võimalik ka uusaastalubadusest vormida eesmärk, mille täideviimine on mõttekas ja realistlik. Aga sellest võibolla mõni teine kord, juhul kui Kristjan oma blogis kõike ära ei kirjuta:)
Jagan kahe käega Kristjani mõtet, et kingi oma kallist aega oma kallitele.
Alusta endast. Kellega head suhted kõige tähtsamad on? Ikka iseendaga.
Luba endale päevas vähemalt üks kord mõelda endast hoolivuse ja armastusega, ja kui see on harjumuseks saanud, siis lisa sinna ka üks väike tegu juurde, mis näitab seda, et hoolid endast.
Silva