Tihti arvatakse, et joogaga tegelemise eesmärk on keerata end sõlme mõnda keerulisse asendisse ja siis nautida peent vaimsust nõudvaid mõtteid. Või on need lihtsalt venitus- ja painutusharjutused, mida kasutatakse niikuinii igas trennis.
Joogasüsteem on mõeldud füüsilise ja vaimse tervise säilitamiseks ja parandamiseks kõige laiemas mõttes - hoida oma keha ja emotsioonid heas toonuses, olles seeläbi iseendaga paremas läbisaamises, mis omakorda tagab suurema rahulolu ja parema läbisaamise teiste inimeste ja ümbritsevaga.
Jooga õpetab hingamise abil lõõgastuma ja rahunema, kui vajame rahu, aga samuti tõstma oma energiataset, kui on vaja olla aktiivsem ja energilisem. Joogafilosoofia õpetab, kuidas tegeleda efektiivsemalt nende asjadega, mida me saame mõjutada ja jätta rahule need, mida me muuta ei saa. Ja samuti seda tarkust, kuidas nende vahel vahet teha.
Kuulen tihti inimesi ütlevat, et neile jooga ei sobi, sest nad ei paindu. Minu õpetajad joogakoolis väidavad ka, et painduvus on oluline, aga mitte kehas vaid peas. Kui mõttepainduvus on olemas, siis joogaga tegelemisel pole takistuseks vanus, tervis, ega kehakaal - lihtsalt igaühe jaoks on võimalik leida just tema jaoks sobiv praktika.
Kuna tulemused joogas (k.a. need eriti peened ja keerulised asanad) saavutatakse läbi hingamisharjutuste, siis niikaua kuni inimene hingata suudab, suudab ta tegeleda joogaga ja ammutada temast kasu. Viis, kuidas joogat õpetada sõltub alati õpilasest.
Teine üldlevinud küsimus puudutab joogastiile. Kuna jooga on ülimalt populaarne, siis püütakse jooga nime all reklaamida ja müüa mida iganes. Ja mitte ainult meil Eestis, vaid igal pool maailmas. Joogastiile tekib juurde iga hooajaga. Reeglina pole neil joogaga eriti midagi pistmist peale nime. Need, kes räägivad, et õpetavad mingisuguseid joogastiile ei mõista tegelikult joogat ega tema sõnumit.
Joogasüsteem, kui maailma vanima tervendamissüsteemi ajurveda üks osa, on kirja pandud umbes mõnisada aastat enne Kristust Patanjali poolt. Patanjali kirjeldas jooga põhimõtteid 195 mõtteterast koosnevas Yoga Sūtras. Need iidsed põhimõtted kehtivad tänapäeval ja peale meidki. Aga nii nagu kõik printsiibid, ei luba nad kiireid tulemusi, küll aga kindlaid.
Seda, kas jooga meeldib või ei meeldi saab teada küll alles joogatunnis, aga järgnev harjutus võib olla väike proovikivi. Kui sa suudad võtta 5 minutit ja teha läbi järgneva kolmest sammust koosneva harjutuse ja sul on pärast seda hea enesetunne, siis on üpris tõenäoline, et jooga hakkab sulle väga meeldima.
1. Säti ennast toolile istuma. Mõlemad jalad toetuvad kindlalt maha, selg on sirge ja ei toetu vastu tooli seljatuge. Käed on rahulikult süles või reitel peopesad ülespoole. Hinga rahulikult ja sügavalt läbi nina.
2. Rahulikult hingates lõdvesta õlad, lase kätel oma süles muutuda raskeks. Lase oma näol muutuda rahulikuks, pehmeks, siledaks. Käi mõttes läbi otsaesine, seejärel silmaümbrus, suuümbrus. Hambad ei ole kokku surutud, keel on pehme.
3. Tunneta seda rahu ja vaikust iseendas. Naudi mõned minutid seda heaolutunnet, mida pakub iseendaga olemine.
Nüüd oled tõenäoliselt hoopis värskem, et uuesti oma kohustuste kallale asuda.
Ilusat Jaani!
kolmapäev, 22. juuni 2011
kolmapäev, 8. juuni 2011
Jooga ja enesejuhtimine
Enesejuhtimise üks võtmeküsimusi on, kuidas hakkama saada oma negatiivsete emotsioonidega. Muidugi on selleks on palju erinevaid teid ja võimalusi. Mina ise pean ideaalseks vahendiks joogat, mille sellekohane toime ning tulemused on järele proovitud tuhandete aastate jooksul.
Jooga ühendab meie vajadused füüsilise koormuse ning vaimse tasakaalu järele ja teeb seda läbi hingamise.
Füsioloogilisel tasandil sissehingamine toidab meie keha ja väljahingamine puhastab meie keha, vabastades meid nii ebavajalikest ainetest kui ka kahjulikest emotsioonidest.
Kõik teavad kõnekäändu: sa oled see, mida sa sööd. Jooga väidab, et sa oled see, mis sinust välja ei tule.
Hingamiskiirus ja maht reguleerib meie kehalist aktiivsusest ja stressitaset. Emotsionaalset ja vaimset seisundit mõjutab hingamine otseselt. Erutusseisundis muutub meie hingamine samasuguseks kui raske füüsilise koormuse juures. Igapäevaelus, kui me teadlikult ei keskendu hingamisele, kasutame umbes 30% oma hingamisvõimest, piltlikult öeldes me lihtsalt hingeldame. See on ka üks oluline põhjus, miks me tunneme nii tihti end väsinuna, unisena, tujutuna, seedimine ja ainevahetus on aeglased ning igasugused haigused tabavad meid kergesti.
Tihti arvatakse, et jooga on selline imelik kehaväänamise kunst ja see väänamine ongi jooga olemus. Tegelikult on nende asendide (sanskriti keeles asanate) eesmärk tekitada sünergia hingamise ja liikumise vahel, valmistades keha ette teadlikuks hingamiseks, pranayamaks. Ja selleks pole vaja pea peal seista ega muud keerulist teha. Vastupidi, asanad ei tohi olla füüsiliselt rasked, tekitada pinget või valu kehas, sest sel juhul ei teeni nad oma eesmärki, kuna takistavad pranayamat.
Pranayama tähendab kontrolli oma hingamise üle, mille eesmärk on muuta hingamine järjest pikemaks, pehmemaks ja sügavamaks. See on hingamine, kus sissehingamine, väljahingamine ja hingepeetused nende vahel on sooritatud teadlikult, muutes hingamise alateadlikust tegevusest teadvustatud tegevuseks. Pranayama lõdvestab keha, vabastab meid ebavajalikest emotsioonidest, sundmõtetest, tagab mõtteselguse ja suurendab sisemist rahu ning tasakaalu. Õigesti valitud pranayama aitab ennetada, leevendada ja ravida haigusi.
Variante, kuidas hingata sisse ja välja ning mida teha seal vahepeal on väga palju. Tegelikult just nii palju, et valida igaühele see, mis teda konkreetselt aitab. Jooga on väga individuaalne.
Joogat, mis on üle 10 tuhande aasta vanuse ajurveda tervendamissüsteemi üks osa, on nimetatud ka kirurgiaks ilma noata. Hea uudis on see, et seda saab harrastada praktiliselt viimse hingetõmbeni. Kuid vigastuste ja kahjulike mõjude oht võib olla samuti suur, seepärast ei tohigi joogaharjutusi ja hingamistehnikaid omal käel või raamatute abil praktiseerima hakata. Siit ka põhjus, miks nn jooga elementide kasutamine kõikvõimalike muude treeningsüsteemide osana on heal juhul kasutu, kuid võib ka olla lausa kahjulik.
Alustada tuleb kindlasti joogaõpetaja juhendamisel. Traditsiooniline joogaõpetajate õpetus on pikaajaline ja põhjalik ning üles ehitatud mentorluse põhimõttel: igal tõsisel joogaõpetajal on oma õpetaja või mentor, kes pidevalt suunab ja arendab teda ning vastutab ka tulemuste eest.
Jooga ühendab meie vajadused füüsilise koormuse ning vaimse tasakaalu järele ja teeb seda läbi hingamise.
Füsioloogilisel tasandil sissehingamine toidab meie keha ja väljahingamine puhastab meie keha, vabastades meid nii ebavajalikest ainetest kui ka kahjulikest emotsioonidest.
Kõik teavad kõnekäändu: sa oled see, mida sa sööd. Jooga väidab, et sa oled see, mis sinust välja ei tule.
Hingamiskiirus ja maht reguleerib meie kehalist aktiivsusest ja stressitaset. Emotsionaalset ja vaimset seisundit mõjutab hingamine otseselt. Erutusseisundis muutub meie hingamine samasuguseks kui raske füüsilise koormuse juures. Igapäevaelus, kui me teadlikult ei keskendu hingamisele, kasutame umbes 30% oma hingamisvõimest, piltlikult öeldes me lihtsalt hingeldame. See on ka üks oluline põhjus, miks me tunneme nii tihti end väsinuna, unisena, tujutuna, seedimine ja ainevahetus on aeglased ning igasugused haigused tabavad meid kergesti.
Tihti arvatakse, et jooga on selline imelik kehaväänamise kunst ja see väänamine ongi jooga olemus. Tegelikult on nende asendide (sanskriti keeles asanate) eesmärk tekitada sünergia hingamise ja liikumise vahel, valmistades keha ette teadlikuks hingamiseks, pranayamaks. Ja selleks pole vaja pea peal seista ega muud keerulist teha. Vastupidi, asanad ei tohi olla füüsiliselt rasked, tekitada pinget või valu kehas, sest sel juhul ei teeni nad oma eesmärki, kuna takistavad pranayamat.
Pranayama tähendab kontrolli oma hingamise üle, mille eesmärk on muuta hingamine järjest pikemaks, pehmemaks ja sügavamaks. See on hingamine, kus sissehingamine, väljahingamine ja hingepeetused nende vahel on sooritatud teadlikult, muutes hingamise alateadlikust tegevusest teadvustatud tegevuseks. Pranayama lõdvestab keha, vabastab meid ebavajalikest emotsioonidest, sundmõtetest, tagab mõtteselguse ja suurendab sisemist rahu ning tasakaalu. Õigesti valitud pranayama aitab ennetada, leevendada ja ravida haigusi.
Variante, kuidas hingata sisse ja välja ning mida teha seal vahepeal on väga palju. Tegelikult just nii palju, et valida igaühele see, mis teda konkreetselt aitab. Jooga on väga individuaalne.
Joogat, mis on üle 10 tuhande aasta vanuse ajurveda tervendamissüsteemi üks osa, on nimetatud ka kirurgiaks ilma noata. Hea uudis on see, et seda saab harrastada praktiliselt viimse hingetõmbeni. Kuid vigastuste ja kahjulike mõjude oht võib olla samuti suur, seepärast ei tohigi joogaharjutusi ja hingamistehnikaid omal käel või raamatute abil praktiseerima hakata. Siit ka põhjus, miks nn jooga elementide kasutamine kõikvõimalike muude treeningsüsteemide osana on heal juhul kasutu, kuid võib ka olla lausa kahjulik.
Alustada tuleb kindlasti joogaõpetaja juhendamisel. Traditsiooniline joogaõpetajate õpetus on pikaajaline ja põhjalik ning üles ehitatud mentorluse põhimõttel: igal tõsisel joogaõpetajal on oma õpetaja või mentor, kes pidevalt suunab ja arendab teda ning vastutab ka tulemuste eest.
Oma järgnevates kirjades ma tahan jätkata jooga teemadel.
Tellimine:
Postitused (Atom)
Postitused
