Emotsionaalne pangaarve

Kui eluõnn või leivatükk laual sõltub ühest katkiläinud suhtest, siis võiks hakata tegema sissemakseid oma Emotsionaalsele pangaarvele.
Emotsionaalse panga metafoor pärineb Stephen R Covey „Väga efektiivse inimese 7 harjumuse“ raamatust.
See metafoor on ka tegelik tööriist oma suhete parandamiseks.
Igaüks meist on Emotsionaalse panga omanik. Pangas on just nii palju kontosid kui palju on inimesi, kellega me suhtleme.
Igale kontole saab teha sissemakseid, mis suurendavad usalduse hulka selles suhtes ja muudavad seda paremaks.
Igalt kontolt saab ka "raha" välja võtta, nii teadlikult kui kogemata. Kui selle suhte kontol on palju usaldust, siis mõned väljavõtud ei tee suurt häda midagi. Kui aga konto on miinustes või pole sinna veel midagi laekunud, siis muutub asi kriitiliseks.
Üks oluline pisiasi selle panga juures on veel. Selle üle, kas tegemist on konkreetsele kontole sissemaksuga või hoopis väljavõtuga, otsustab alati selle suhte teine osapool. Mina võin küll omast arust teha sissemakseid, nii et veri ninast väljas, kuid kui teine osapool otsustab, et need pole seda mitte, siis on see asjatu vaev. Ja hea veel kui ta otsustab, et need pole sissemaksud, kuid ta võib ka otsustada, et need on hoopis väljavõtud.
Seega oleks hea teada, mida teine pool peab sissemaksuks ja keskenduda nende tegemisele.
Hea uudis on see, et on olemas universaalsed sissemaksud, mis kasvatavad igal juhul igat kontot. Neid on 6 tükki:

• Lahkus ja viisakus

• Siiras vabandamine

• Lubadustest kinnipidamine

• Ootuste täitmine

• Lojaalsus eemalolijate suhtes

• Püüd esmalt mõista ja alles seejärel olla ise mõistetud.

Seejuures nende tegevuste vastandid on alati väljavõtud: ebaviisakus; ülbus ja uhkus; lubaduste murdmine; ootuste mittetäitmine; ebalojaalsus, tagarääkimine ja püüd alati olla ise mõistetud.

Hea uudis on see, et nende sissemaksete abil, kui järjekindlalt ja siiralt tegutseda, on võimalik üles ehitada ükskõik kui kehvas seisus olev suhe ükskõik kellega. Hea uudis on ka see, et sissemaksete tegemine on 100% minu mõjuulatusringis ja sõltub täielikult minu tahtest.
Halb uudis on see, et väga nässus kontole sissemaksete tegemine võib nõuda palju aega ja tavaliselt tulevad ka tagasilöögid. Esimene tagasilöök on tavaliselt see, et teine pool arvab, et temaga manipuleeritakse. Seega, kui su kavatsus pole siiras, siis oled juba eos läbi kukkunud.
Hoopis raskem on iseendaga toime tulemine. Miks mina? Miks tema ei tee midagi? Isegi natukestki ei tule vastu!
Kunagi küsis mõnus koomik Sulev Nõmmik: „Kui inimesed elavad selleks, et teisi abistada, siis milleks need teised elavad?“
Aga kui ma olen olukorras, et minu eluõnn või leivatükk laual sõna otseses mõttes sõltub sellest, kas ma suudan selle suhte uuesti üles ehitada, siis on asi väärt, et oma kallist aega investeerida.

Paar näpunäidet veel. Tihti arvatakse, et lubaduste murdmine on halb asi, aga mis need ootused siia puutuvad?
Ootuste mittetäitmine on tavaliselt enamuse konfliktide taga nii tööl kui kodus. Me tekitame alatasa teistes ootusi ilma ise seda märkamata. Ja meil endilgi on väga palju ootusi, millest me ei räägi. Kasvõi selline situatsioon: ootus oli saada kihlasõrmus, aga kingiti hoopis kõrvarõngad jne, jne.

Seega ootuste väljaselgitamine ja läbiarutamine on üks tõsisemaid suhtlemisteemasid, millele keskenduda nii tööl kui eraelus. Vallandamiste, lahkumiste, halva kliendisuhte ka abielulahutuste taga on tavaliselt ikka palju täitmata ootusi, kuigi neist võib-olla kunagi polnud otseselt juttu.
Muidugi tuleb arvestada, et Emotsionaalses pangas ei saa lappida miinustes kontosid teiste kontode arvelt.
Alustuseks on selleski palju abi kui peatada oma pangast raha väljavool.
Silva

Kiiruse müra annab olulisuse illusiooni

Kui kuulata kella tiksumist täiesti muutumatus taktis, aga suureneva helitugevusega, siis meile tundub, et tiksumine kiireneb. Maurice Ravel kasutas seda efekti oma kuulsa Boléro loomisel. Boléros on üksainus meloodia, mida kantakse veerandtunni jooksul korduvalt ette samas rütmis, muutub ainult heli tugevus ja kõla, aga kuulaja arvab, et tants läheb üha kiiremaks ja kiiremaks…...võimsamaks ja mõjuvamaks.

Sama efekt mõjutab meid igapäevaelus, nii tööl kui kodus.
Kõik, mis teeb pidevalt, pikalt ja kõvasti häält, saab meilt hoopis rohkem tähelepanu tekitades tunde, et ju see on tähtis ning me peame sellega võimalikult kiiresti tegelema. Näiteks, kui keegi räägib pidevalt, et selle asjaga on kiire, kiire, kiire – hakkab õige pea tunduma, et küllap on see asi väga tähtis.

Ja miks ka mitte, see võibki olla väga tähtis. Aga võib ka mitte olla. See võib olla üksnes pakiline asi, millele tuleks tegelikult EI öelda. Aga kuna see ülesanne kogu aeg piniseb, hullem kui lausa kisab, siis tormame temaga tegelema enne kui jõuame esitada endale küsimuse: Miks ma seda teen?
Rääkimata küsimisest, kas sellega tegelemine aitab mul saavutada oma prioriteete, tiimi prioriteete jne. Ja kas see on üldse minu aja parim kasutamine?
Silva

Kuula, või su keel muudab su kurdiks

ütleb indiaani vanasõna.

Oleme oma elus õppinud rääkimist, lugemist ja kirjutamist nii mõnedki aastad kodus ja koolis, kuid mõnikord ikka muretseme, et ei oska piisavalt hästi. Aga kuulamist ja veel niimoodi, et tõesti mõista ja aru saada?  Samal ajal inimestena on meie kõigi üks suuremaid, kui mitte kõige suurem soov, olla mõistetud.

Tavaliselt me kuulame kavatsusega vastata, mitte kavatsusega mõista.
„ Jaa, jaa, mul oli hiljuti sama lugu! Tead, sa peaksid tegema niimoodi….“.
Või: „Noo on ikka tüübid! Kas sa ikka seda ja seda ja seda oled juba teinud?"
Mõistmist ja arusaamist hakkab segama meie enda taust, kogemused ja autobiograafia. Sellisel kuulamisel pole midagi häda, kui teine pool tahabki saada head ja tarka nõu. Tahabki teada, kuidas teine pool üht või teist asja tõlgendab, hindab jne.
Aga kui olukord on emotsionaalne, tundlik ja teine pool tahab vaid tunda end mõistetuna, mitte meie tarka nõu, siis valab selline kuulamine ainult õli tulle. Paljud naised on nutma puhkenud, uksi paugutanud ja mida kõike veel teinud, kui nende mehed on neile sõbralikku ja tarka nõu andnud.
Siin on vaja empaatilist kuulamist, kuulamist kavatsusega mõista. Empaatiline kuulamine on teoorias väga lihtne, praktikas kahjuks väga keeruline.
Esiteks nõuab ta sügavat võidan-võidad mõtteviisi ja oskust panna end teise inimese olukorda. Jah, minu ainus motiiv on sind siiralt mõista ja alles seejärel aidata. Diagnoos enne ravi. Ma ei teeskle mõistmist. Ma ei manipuleeri oma kuulamisoskustega, et panna sind rääkima asjadest, mis mind huvitavad või mida hiljem saan kasutada oma huvides.
Teiseks, nõuab see praktilisi oskusi. Oskust peegeldada ja ümbersõnastada teise poole sõnu, muresid nii, et ta tunneks - teda ongi mõistetud.
Covey nimetab empaatilist kuulamist psühholoogilise õhu andmiseks.
Neid oskusi tasub õppida, sest nad avavad iga ukse. Aga sel juhul tuleb omandada terve komplekt. Kui õppida selgeks ainult tehnilised oskused ja võidan-võidad mõtteviis puudub, siis juhtub sama, mis iga printsiibi eiramisega. Tagajärjed tulenevad printsiibi eiramisest ja on negatiivsed. Varem või hiljem sulguvad uksed veel kõvemini.
Silva

Võidan-võidad kokkulepped

Enamikul inimestel ei ole midagi selle vastu, kui keegi teine võidab, kuni see ei takista neil saamast seda, mida nad tahavad.

Võitmine ei tähenda ilmtingimata seda, et keegi teine peab kaotama ja tööriist, mis selle tagab on võidan-võidad kokkulepe.
Kui ma tahan anda tööl vabatahtlikult oma teadmised, initsiatiivi, andekuse ja loomingulisuse – ja lisaks sellele tunda end ka võitjana, siis on mõttekas sõlmida kokkulepe.

Võidan-võidad kokkuleppel on 5 olulist osa:
1.Soovitud tulemused
Oluline on, et nii eesmärgid kui ootused ja osapoolte „võit“ on:
• osapooltele selged ja ühtmoodi mõistetavad ning
• mõõdetavad.
Tavaliselt nõuab eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine palju aega. See on ka põhjus, miks neid kokkuleppeid tegelikkuses nii vähe sõlmitakse. Kuid on ka selge, et eesmärkide ja ootuste valestimõistmise ning ümbertegemiste ja konfliktide tagajärjed on lõppkokkuvõttes alati kulukamad.
Parafraseerides Peter Druckerit – Kõik suurepärased ideed taanduvad lõppkokkuvõttes raskeks tööks.

2. Põhisuunad ja piirangud 
Siin määratakse kindlaks tegevuse raamid. Arvesse võetakse ka mitmesugused eritingimused, näiteks:
• organisatsiooni üldpoliitika, väärtused;
• klientide nõudmised;
• standardsed protseduurireeglid;
• riiklikud seadused ja õigusaktid jne.
Aga mida ei määrata on meetodid – need jäägu töö teostaja valida, et mitte tappa initsiatiivi ja vastutust.

3. Ressursid
Ressursid näitavad ära, missuguseid inimesi, rahalisi vahendeid, ruume, seadmeid ja süsteeme jne on võimalik soovitud tulemuste saavutamiseks kasutada.
Üks tähtsamaid ressursse on alati juht - abistajana, nõuandjana, õpetajana.
4. Aruandlus
Aruandluses tuuakse välja konkreetsed näitajad (aeg, kvaliteet ja kvantiteet jne), mille alusel osapooled saavad olla kursis, kuidas neil soovitud tulemuste saavutamine läheb. Samuti määratakse ära, kuidas ja millal üksteisele oma tegevusest aru antakse.

5. Tagajärjed
Siin täpsustatakse osapoolte arusaamine, mis on tulemuste saavutamise või mittesaavutamise tagajärjed.

Võidan-võidad kokkulepped on unisversaalsed töövahendid nii tööelu kui isikliku elu juhtimisel.
Eriti hästi toimivad nad teismelisega rahuliku kooselu korraldamisel. Loomulikult saab sel juhul hakkama ilma riiklike seaduste jms. lepingusse kirjutamiseta.  Ja on üpris tavaline, et teismeline peab oma võiduks juba seda, et lapsevanem tema kallal enam ei nääguta.

Silva

Võitjad ja kaotajad

Võidan - kaotad mõtteviis ütleb, et mina saan oma tahtmise, aga sina enda oma ei saa. Kaotan – võidad mõtteviis ütleb, et mina olen madalam kui muru. On otse loomulik, et võidan – kaotad - inimesed armastavad kaotan - võidad - inimesi.
Probleem on ainult selles, et kaotan – võidad – inimesed reeglina matavad elusalt maha suure hulga tundeid, mis tegelikult ei sure. Kunagi hiljem kerkivad need ikka esile ja võimalik, et siis juba üsna inetus rüüs.
Kui omavahel ajavad asju võidan - kaotad – inimesed, siis olenemata sellest, kes hetkel peale jääb, pikaajaliseks tulemuseks on ikka kaotus kõigile. Kõigis osapooltes tõuseb kättemaksuiha, mis muudab nad pimedaks tõsiasja ees, et mõrv võrdub enesetapuga ja kättemaks on kaheteraga mõõk.

Väga oluline faktor on muidugi aeg. Võidan-võidad mõtteviis on ju ebapraktiline siis, kui eesmärk ongi lühiajaline võit, nt raha kätte ja punuma või ühekordne müük või valija püüdmine valimistel jne. Kuigi pikemas perspektiivis osutub selline strateegia alati kõige kallimaks. Lojaalne klient või valija on nii kasumlikum kui odavam.

Samuti ei tohiks võidan – võidan kokkuleppeid segi ajada meil nii populaarsete kartellikokkulepetega, sest viimase puhul on alati kaotajad - tarbija või kodanik. Ega ka nende kokkulepetega, kus mina luban sulle maad ja ilmad kokku ja sina lubad mulle oma hääle. Oma lubaduste täitmatajätmist ei saa ette ka heita, sest teine osapool ei suuda end tuvastada. Kohtu ja inimeste ees on ta sama anonüümne, kui   Austatud Eakas Eesti Kodanik, kes viimastel päevadel on justkui elama asunud paljude eestimaalaste eluaseme aadressil. Vägisi kisub mõtted Helvi Jürissoni kuulsale Mägra majale.

Kuidas sundida vastane suud sulgema ja üksteisel nahka üle kõrvade tõmmata võib õppida Peterburi professori Anatoli Zimitševi, nüüd ka eesti keeles ilmunud, raamatust Psühholoogia. Poliitika. Võitlus. Arvata võib, et ka meie valimisvõitlejad ja nende nõuandjad on sealtoodud nõuandeid, mida professor oma üliõpilastele juba sovjetiajal õpetas, tõsiselt uurinud.

Küsimusele, miks inimene poliitikasse jõudes kaotab üpris kiiresti oma inimliku palge, vastas tänahommikune Kuku endisaegse Armeenia-raadio heas traditsioonis: poliitik ongi inimene, kes ohverdab minu heaolu nimel omad ideaalid.
Seega mina võidan ja tema kaotab, küll oleks hea kui see ei kinnitaks reeglit ja kõik kaotavad juba enne järgmisi valimisi.

Me teame, et mõelda võidan-võidad on eetiline. Meeles tasub pidada, et see on ka äärmiselt pragmaatiline mõtteviis, kuna minu pikaajalise kasu tagab teiste osapoolte pikaajaline kasu.
Ja igaüks võib ka ise kontrollida, kuivõrd ta mõtted vastavad võidan-võidad mõtteviisile. Mõtle vaikselt ja vasta iseendale: „Jah, see on võidan – kaotad küll, aga kui ma seda inimest mitte kunagi enam ei näe?“

Silva