Võidan-võidad kokkulepped

Enamikul inimestel ei ole midagi selle vastu, kui keegi teine võidab, kuni see ei takista neil saamast seda, mida nad tahavad.

Võitmine ei tähenda ilmtingimata seda, et keegi teine peab kaotama ja tööriist, mis selle tagab on võidan-võidad kokkulepe.
Kui ma tahan anda tööl vabatahtlikult oma teadmised, initsiatiivi, andekuse ja loomingulisuse – ja lisaks sellele tunda end ka võitjana, siis on mõttekas sõlmida kokkulepe.

Võidan-võidad kokkuleppel on 5 olulist osa:
1.Soovitud tulemused
Oluline on, et nii eesmärgid kui ootused ja osapoolte „võit“ on:
• osapooltele selged ja ühtmoodi mõistetavad ning
• mõõdetavad.
Tavaliselt nõuab eesmärkide ja ootuste väljaselgitamine palju aega. See on ka põhjus, miks neid kokkuleppeid tegelikkuses nii vähe sõlmitakse. Kuid on ka selge, et eesmärkide ja ootuste valestimõistmise ning ümbertegemiste ja konfliktide tagajärjed on lõppkokkuvõttes alati kulukamad.
Parafraseerides Peter Druckerit – Kõik suurepärased ideed taanduvad lõppkokkuvõttes raskeks tööks.

2. Põhisuunad ja piirangud 
Siin määratakse kindlaks tegevuse raamid. Arvesse võetakse ka mitmesugused eritingimused, näiteks:
• organisatsiooni üldpoliitika, väärtused;
• klientide nõudmised;
• standardsed protseduurireeglid;
• riiklikud seadused ja õigusaktid jne.
Aga mida ei määrata on meetodid – need jäägu töö teostaja valida, et mitte tappa initsiatiivi ja vastutust.

3. Ressursid
Ressursid näitavad ära, missuguseid inimesi, rahalisi vahendeid, ruume, seadmeid ja süsteeme jne on võimalik soovitud tulemuste saavutamiseks kasutada.
Üks tähtsamaid ressursse on alati juht - abistajana, nõuandjana, õpetajana.
4. Aruandlus
Aruandluses tuuakse välja konkreetsed näitajad (aeg, kvaliteet ja kvantiteet jne), mille alusel osapooled saavad olla kursis, kuidas neil soovitud tulemuste saavutamine läheb. Samuti määratakse ära, kuidas ja millal üksteisele oma tegevusest aru antakse.

5. Tagajärjed
Siin täpsustatakse osapoolte arusaamine, mis on tulemuste saavutamise või mittesaavutamise tagajärjed.

Võidan-võidad kokkulepped on unisversaalsed töövahendid nii tööelu kui isikliku elu juhtimisel.
Eriti hästi toimivad nad teismelisega rahuliku kooselu korraldamisel. Loomulikult saab sel juhul hakkama ilma riiklike seaduste jms. lepingusse kirjutamiseta.  Ja on üpris tavaline, et teismeline peab oma võiduks juba seda, et lapsevanem tema kallal enam ei nääguta.

Silva