reede, 26. märts 2010

Hing on paelaga kaelas, aga pael olgu ikka D&G

" Ainult mõttetud ja ebameeldivad tööd on saadaval. Kas ma tõesti pean nendega leppima?"

Üht oma varasemat kirja ma alustasin rahvasuus populaarse ütlusega, et riik tahab küll oma inimestest hoolida, aga töötud on jalus. Lootus, et mulle töö luuakse võib saada järjekordseks suureks pettumuseks. Seega ikkagi tuleb ise alustada oma Mõjuulatusringist ja säilitada huumorimeel. Kui ikka hing on juba paelaga kaelas, siis pael ei peaks praegu olema Dolce&Gabbana, aitab ka odavam.
Mis see mõjuulatusring on, seda vaata mu varasemast kirjast.

Mõttele „tee seda, mida armastad ja raha tuleb“ tuleb siiski lisada, et see ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta.

Ja alati ei pruugi olla tegemist nii lihtsa lahendusega, mille pakkus oma kommentaaris välja Uugu, kellele meeldivad ilusad naised ja kiired autod, ja kes oli valmis leppima ka ainult naiste sebimisega. Tunnistan, et mulle meeldis ka Uugu kommentaar, aga tihti on lahendus keerulisem ja vastuste otsimine võtab hoopis rohkem aega, eriti kui sul pole Uugu andeid ja tugevusi.

Tulen jälle tagasi sinna, et töö otsimise protsess on teaduslik uurimistöö.

Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahan minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mis on vähegi võimalik kätte saada: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eristub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Pane end ka selle ettevõtte juhi rolli ja mõtle selle peale, mis mõtted ei lase tal öösel rahulikult magada?

Ehk lühidalt öeldes, mis on see töö, mida neil on vaja ära teha ja mida mina tahan teha.
Vastust kommentaarile, et avastasin: vajatakse killerit, - loe eelmisest lausest!


Loomingulisus peitub mitte probleemi lahendamises, vaid probleemi leidmises, ütleb Carol Eikleberry oma „ The career Guide for Creative and Unconventional People“

Klassikaline tee probleemi lahendamiseks on teha endale selgeks, mis seisab praeguse olukorra ja soovitud olukorra vahel. Kui sa suudad selle panna numbritesse, kõlab see tööandaja jaoks vägagi mõjuvalt.

Näiteks:

• Probleemi suurus? Kuidas mõõta selle probleemi mõju raha, teenuse või toote kvaliteedi või kliendi suhte mõõtmes? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni ?

• Kuidas on probleem ajaga seotud? Ilmneb ta igapäevaselt, nädalas või kuus korra? Kui kaua võtab tema parandamine aega? Kui kiiresti asi muutuks paremaks? Kas saab seda väljendada X-st Y-ni mis ajaks?

Ja ikkagi, kui ma ei leia endale tööd, mis mulle pakub pinget, siis tuleb hakata mõtlema selle peale, kuidas seda ise luua.

Järgmise korrani.

Silva

pühapäev, 21. märts 2010

Elu on kurb, ainult palk ajab naerma...

Nagu ikka alustan paradigmadest.
Juba kadunud Peter Drucker on öelnud, et seal, kus industriaalajastu inimene, küsib: " Missugune on minu töökirjeldus?", peab teadmusajastu inimene küsima: "Mis on minu panus?“
Me näeme end töövahendina teiste inimeste käes. Aga vaja on näha end kui lahenduste pakkujat, kes annab oma isikupärase töövahendite komplekti oluliste probleemide lahendamiseks.
Väga oluline on selgeks teha, mis on siis minu tugevused. Võimalusest, kuidas seda teha ma kirjutasin ühes oma varasemas blogis.  Üks oluline asi on sinna juurde vaja siiski lisada. Mõte „Tee seda, mida armastad“ on väga õige ja ilus, kuid ühe väikese agaga. See ei pruugi meid veel tööturukõlblikeks muuta. Keegi peab tahtma selle eest, mida ma armastan teha, ka maksta. Need, kes ütlevad, et järgi oma tugevusi peavad silmas tavaliselt seda, et järgi oma andeid ja võimeid. Aga meis on ka indu ja tuld nende asjade tegemise suhtes, mis teistele võivad igavad tunduda.
See on kindlasti üks koht, kus kaevata. Aga planeeri selle kaevandamiseks aega!
Muuseas, ka neil, kel on veel töö, jätkub muresid küllaga.
Roger Boyes kirjutab, et unusta läbipõlemine, igavus on hoopis uus kontorihaigus. Paljud inimesed väidavad, olles väsinud oma kontorites töö simuleerimisest, et see tekitab rohkem negatiivset stressi kui liigne töökoormus.
Oma koolitustel ma räägin Covey Ajamaatriksi nn kolmanda kvadrandi inimeste sündroomist. Kui ikka oled ise mõtlema või rääkima hakanud Nukitsamehe nõiamoori moodi: „ Üks on loll ja teine laisk ja mina pean üksinda rabama“, siis tea, et istud kolmandas kvadrandis. Seda, et töö simuleerimine ja tegelemine ebaoluliste, tihti küll pakiliste asjadega on krooniline tööprobleem kinnitavad ka FranklinCovey xQ (täideviimise) uuringud Eestis. Umbes pool kogu tööajast läheb ebaoluliste tegevustega tegelemise nahka. Muidugi põhjus pole siin mitte lihtsalt laiskus või simuleerimine, vaid see, et inimesed tegelikult ei teagi, mis need olulised tegevused on, mida vaja teha. Või polegi eesmärke. Või need eesmärgid ei koti mind.

Järgmise nädalani!

pühapäev, 14. märts 2010

Rahvasuu räägib, et riik tahaks oma rahvast hoolida, aga töötud on jalus

Alustuseks mõned mõtteviisid.  Mis oleks, kui muudad punased siniseks. Hoiatan, see nõuab aja planeerimist maha istumiseks ja järele mõtlemiseks.

"Keegi ei võta mind tööle. Firmad ainult vallandavad, mitte ei võta tööle"
"Ettevõtetel on rohkem probleeme ja väljakutseid kui iialgi varem. Võimalused probleemide lahendajaks saamisel on lõputud!"

"Tuhanded inimesed võitlevad väikese arvu töökohtade eest. Mul pole ei tutvusi ega sidemeid - pole ju võimalust!"
" Oma tugevused ja varjatud võimed võimaldavad mul luua ise endale huvitava ja rahuldust pakkuva karjääri. Keegi teine ei oska teha seda mida oskan mina!"

" Ainult mõttetud ja ebameeldivad tööd on saadaval. Pean nendega leppima!"
" Kui ma ei leia tööd, mis mulle pakub pinget, siis loon selle ise endale!"

Tegelikkuses pole väljavaated olnud kunagi suuremad kui praegu. Praegune lagunev, langev ja haihtuv majandus pakub võimalusi, millest keegi varem unistadagi ei osanud. Seda ei väida mina, vaid hoopis targemad inimesed. Miks mitte uskuda seda? Kaotada pole ju midagi. Muidugi mõtteviiside - paradigmade muutmine nõuab jälle aja planeerimist ja investeerimist selle harjutamiseks.
On kaks mõtteviisi, mille muutmiseks tasuks aega investeerida.
Esiteks, olla vabatahtlik, mitte lihtsalt töötaja. Muuseas, vabatahtlikku ei saa ju keegi kunagi vallandada! Töö on midagi, mida ma teen raha pärast. Vahatahtlikkus on midagi, mida ma teen sellepärast, et usun sellesse, et näen selles mõtet. Seal, kus töötajal on töökirjeldus on vabatahtlikul põhjus. Töökirjeldus on väline sund, põhjus on sisemine sund. Kumb on tugevam? vahe suurepärase ja keskpärase karjääri vahel ongi selles, et leida põhjus, miks saab teha seda ka vabatahtlikult.


Teiseks, olla lahendus, mitte probleem. Praegust ajajärku nimetatakse teadmusajastuks (knowledge age). Saa siis ka tegelikkuses teadmustöötajaks! Mida vajab see firma, kuhu ma tööle tahaks minna? Mis probleemid ta ees seisavad? Pole liialdus, et 90% aega töö saamise protsessis kulub uurimistööle. Seega planeeri oma aeg uurimistöödeks! Ja hakka pihta! Otsi, uuri, loe, analüüsi kõike, mida kätte saad selle ettevõtte kohta: finantsnäitajaid, turuosa, tooteid - teenuseid, kes on konkurendid ja kuidas ta neist eritub, millised on ta mured, probleemid, plaanid jne. Mõtle ka selle peale, mis mõtted ei lase ta juhtidel öösel rahulikult magada?


Ehk lühidalt öeldes, MIS ON SEE TÖÖ, MIS NEIL ON VAJA ÄRA TEHA JA MIDA MINA TAHAN TEHA?
Kui palju aega sa siiani oled seda laadi töösse oled panustanud? Kas üldse oled? Tegelikult ka?
Enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Järgmisel nädalal jätkame, aga kui Sul on kiirem, siis kirjuta mulle!


Silva

reede, 5. märts 2010

Kui otsid tööd, siis investeeri aega küsimustele vastuste otsimiseks

Töö leidmine eeldab 90% uurimistööd ja loomingulisus algab siin mitte probleemi lahendamisest vaid probleemi leidmisest. Alusta vastuse otsimisest küsimusele:
Mis on see töö, mis vajab tegemist ja mida ainult mina saan teha?
Vastuse leidmiseks alusta tagumisest poolest.
Kui iganes halb on ka olukord, siis üks on kindel. Igaüks meist on ainulaadne terves universumis, pole kedagi teist, kes oleks täpselt kellegi sarnane. Samasugust kombinatsiooni tugevustest, kogemustest, annetest ja nupukusest ei ole ja ei saa olema kellelgi teisel.
Ikka ja jälle tuleks enda sees urgitsemise juurde tagasi pöörduda. Mõtle kolme teema üle:

1. ANDED. Anded on kui sõrmejälg. Pole kahte ühesugust.

a. Missugused ainulaadsed teadmised, anded ja oskused on mul pakkuda?

b. Mis on need asjad, mida teised inimesed paluvad mul teha sellepärast, et mina saan nendega hästi  hakkama?

c. Kui keegi küsiks mu sõbralt, endiselt kolleegilt või ülemuselt, mis anded mul on, siis mida nad vastaksid?

2. KIRG

a. Missugused tööga seotud võimalused erutavad mind eriti?

b. Mis annab mulle energiat?

c. Mida ma armastan teha vabal ajal?

d. Mis mind lapsena paelus?

e. Mida ma armastan lugeda?

f. Missugune tööga seotud projekt on mind eriti paelunud?

3. SÜDAMETUNNISTUS

Mille eest ma tegelikult oma töökohal vastutada tahan?


Covey ütleb, et enamus inimesi otsib tööd püssiga, selle asemel, et olla kütust otsiv rakett.
Inimesed kirjutavad CV-sid ja motivatsioonikirju, aga võiksid selle asemel kirjutada panusest, mida tahavad anda.
Need, kes ehitavad endale karjääri, investeerivad aega, et selgitada välja ja defineerida, mis on see panus mida nad tahavad anda. Seejärel planeerivad, kuidas seda teha ja siis viivad selle täide.
Järgmisel nädalal kirjutan edasi sellest kuidas hakata otsima tööd, mis vajab tegemist.
Silva

Kui otsin tööd, siis mida ma peaksin tegelikult otsima

Stephen R. Covey oma uues raamatus "Suurepärane töö. Suurepärane karjäär" räägib sel teemal palju. Oma järgnevates blogimistes tutvustan seda raamatut. 
Jätkan eelmise nädala teemat. Paradigmad, mis oleks vaja muuta. Paradigmadest ehk sellest kuidas ma näen, tajun, tunnetan seda maailma, sõltub see kuidas ma tegutsen, mis omakorda annab tulemuse, mille ma saan. Näiteks, mõtled, et suudad ja mõtled, et ei suuda ning mõlemal juhul on sul täiesti õigus. Jim Collins on öelnud, et ainus vahe õigete ja valede inimeste vahel on selles, et valed näevad, et neil on töö , aga õiged näevad, et neil on vastutus.


Nii, ma teen väikese pausi sisse, sest minu esmatähtis asi, minu väike lapselaps Linda, nõuab minu tähelepanu.
Jätkan hiljem.
Silva