Üks halvemaid ajakasutuse viise on hästi teha asju, mida pole vaja teha

Õpi ütlema EI sellele, mida pole vaja teha.

Aga kuidas ma tean, mida pole vaja teha?

Vastus on lihtne: tee selgeks, mis on sinu jaoks oluline. Me ütleme alati millelegi EI, kui me ei õpi ütlema EI ebaolulisele, siis ütleme seda automaatselt olulisele.

Planeeri oma elu nädala kaupa. Nädal on paras suutäis, kuhu mahub nii olulist kui mitteolulist.

Kui me planeerime päeva kaupa, koostame nn to do list´i. Me tegelikult prioritiseerime oma kriise, sest tegeleme pakiliste asjadega. Kui me planeerime nädala kaupa, siis on lootust, et jõuavad ka olulised asjad plaanidesse. Muuseas, kes siiski armastab neid nn to do list´e, muutke ta don´t do list´iks, kuhu panete kirja kõik need asjad, tegevused, harjumused jne, mida mitte teha.

Kui nädal on planeeritud, siis vaata ta üle sellise pilguga: mis on üks oluline tegevus sel nädalal, mis pikemas perspektiivis muudab mind paremaks iseendaks, paremaks lapsevanemaks, paremaks abikaasaks, paremaks sõbraks, paremaks töötajaks, paremaks juhiks jne. Kui sa oma nädalaplaanist seda ei leia, siis pinguta veel.
Nii hoiad oma erinevad rollid tasakaalus ja oled lõppkokkuvõttes neis kõigis edukam. Ka järgmises kirjas jätkan Nädalakompassi teemal.
Alternatiiv kõigele, mida me teha ei taha, on jätkata endiselt selle tegemist, mida me juba teeme. Ja huvitav on see, et ka tulemused jäävad enam-vähem endiseks, ainult pisut viletsamaks.
Loodan, et suvi teeb restardi!
Silva

Suhted on esmatähtsad asjad

Päike ja suvi toovad ilusad mõtted pähe ja teevad need ka lühemaks, õnneks. 
Suhted on esmatähtsad asjad. Mida vanemaks me saame, seda selgemaks meile reeglina saab, et pole nii oluline missuguses majas ma elan või missuguse autoga sõidan, vaid missugused on mu suhted mulle kõige lähedasemate inimestega. 
Minu suhted teistega sõltuvad aga sellest, missugused on mul suhted iseendaga. Kui ma iseendaga pole rahul, siis ei ole ma rahul ka teistega.
Järgmine hea mõte on: "Aidaku mind issand mõista neid, kes patustavad minust erinevalt!" Kahjuks ei saa seda siiralt kasutada, kui iseendaga olen pahuksis. Inimsuhetes funktsioneerib pikaajaliselt edukalt ainult seestpoolt väljapoole printsiip, seda on kinnitanud ka kogu põlvkondade elutarkus. Alustada tuleb ikka iseendast: oma väärtushinnangutest, paradigmadest, harjumustest.
Kujuta ette, et oled kärbes seinal, kes lihtsalt vaatab kuidas sinu päevad kontoris ja kodus mööduvad. Ta ei kuule su sõnu ega mõista su mõtteid, ta ainult näeb sinu tegevusi. Mis kärbse arvates on sulle elus tähtis?
Võtame suvel aega iseendaga tegelemiseks!
Silva

Proaktiivsusest veelkord

Sel nädalal olen ise õppimas. Õpin tervendamist jooga abil. Tänast koolipäeva alustas meie õpetaja Indiast sellega, et inimestel on kolme sorti haigused.

1. Haigused, mida me endale ise põhjustame. Nt jääme haigeks liialdustest: ületöötamisest, ülepingest, ülesöömisest. Või tarvitame erinevaid mõnuaineid, ei viitsi ennast liigutada jne. jne. Meie joogateraapia õpetaja lisab sinna juurde alati ka täienduse ühele teisele tuntud ütlusele: me pole mitte see, mida sööme, vaid see, mis meist välja ei tule.
   
2. Haigused, mida põhjustab meile keskkond või teised inimesed ja olendid. Nt, nakkused, viirused või nõelab meid herilane või hammustab koer jne. Muidugi, kui me oleme enne seda koera kividega loopinud, siis on see siiski esimese kategooria haigus.
   
3. Haigused, mis on põhjustatud nn force majori poolt, ehk jõu poolt, mida me ei saa kontrollida. Maa väriseb ja inimesed saavad vigastada, vulkaan purskab ja me haigestume hingates sisse tuhka jne. jne.

Seejärel ta lisas, et see klassifikatsioon on siiski nii öelda madalama taseme jaoks. Kõrgemal tasemel inimesed mõistavad, et kõigi kolme kategooria haiguste põhjused on meis endis, meie enda peas ja südames. Kuigi välised tegurid takistavad, on mul ometi sisemine vabadus valida oma reageering, kuidas välistele takistustele reageerida. Ja seejärel me praktiseerisime ka üht tööriista, mida saame alati kasutada enda tervendamiseks - hingamist. Meie õpetaja demonstreeris, kuidas õlavalu ära võtta lihtsa hingamisharjutusega.
Õppimine jätkub, kuid üks asi on selge, kui ei ole surmahäda, siis on ikka proaktiivsusest abi. See on tõesti midagi, mille harjutamiseks tasub oma kallist aega investeerida.
Silva

Proaktiivsusest

Tänane kiri on väga lühikene. Lihtsalt soovitus. Võta 15 minutit aega. Lase mõttes oma tavalised igapäevased tegevused - toimetamised silme eest läbi. Kui palju on nende hulgas asju, mida kohe üldse teha ei taha, aga on vaja? Pane neist kolm kõige vastikumat kirja. Miks nad nii vastikud on? Urgitse enda sees kohe sügavalt ja leia ka kõige salajased põhjused.

Seejärel tee pisike paus, siruta oma selga või tee midagi muud meeldivat ja …hakka otsima proaktiivsust enda seest. Mida mina ise saan oma mõjuringis teha, et muuta nad vähem vastikuks?
Ja kribi vastused kiiresti üles, muidu unustad ära, et olid äsja proaktiivne.
Proaktiivsus on 21. sajandi kõige hinnatum omadus tööandja arvates. Kui oled oma vastused kirja pannud, on järgmisel tööintervjuul kohe näide tuua.
Keskendu sel nädalal mõtteterale: Iga kord, kui mõtlen, et probleem on kusagil väljaspool, siis see mõte ise ongi probleem. Ehk, iga kord kui „miski või keski“ mind hulluks ajab, siis just see ongi mõte, millega on vaja proaktiivselt tegeleda.

Meile ei tee haiget mitte see, mida teised inimesed meile teevad. Kõige olemuslikumas mõttes haavab meid meie enda valitud reageering sellele, mis teised meile teevad.

Kui sul on tahtmist kopeeri oma brauserisse allpool olev aadress ja kuula mida Stephen R.Covey proaktiivsusest räägib. Teeb ta seda inglise keeles.

http://www.youtube.com/watch?v=U8LM4C1l70U&feature=related
Silva