Proaktiivsusest veelkord

Sel nädalal olen ise õppimas. Õpin tervendamist jooga abil. Tänast koolipäeva alustas meie õpetaja Indiast sellega, et inimestel on kolme sorti haigused.

1. Haigused, mida me endale ise põhjustame. Nt jääme haigeks liialdustest: ületöötamisest, ülepingest, ülesöömisest. Või tarvitame erinevaid mõnuaineid, ei viitsi ennast liigutada jne. jne. Meie joogateraapia õpetaja lisab sinna juurde alati ka täienduse ühele teisele tuntud ütlusele: me pole mitte see, mida sööme, vaid see, mis meist välja ei tule.
   
2. Haigused, mida põhjustab meile keskkond või teised inimesed ja olendid. Nt, nakkused, viirused või nõelab meid herilane või hammustab koer jne. Muidugi, kui me oleme enne seda koera kividega loopinud, siis on see siiski esimese kategooria haigus.
   
3. Haigused, mis on põhjustatud nn force majori poolt, ehk jõu poolt, mida me ei saa kontrollida. Maa väriseb ja inimesed saavad vigastada, vulkaan purskab ja me haigestume hingates sisse tuhka jne. jne.

Seejärel ta lisas, et see klassifikatsioon on siiski nii öelda madalama taseme jaoks. Kõrgemal tasemel inimesed mõistavad, et kõigi kolme kategooria haiguste põhjused on meis endis, meie enda peas ja südames. Kuigi välised tegurid takistavad, on mul ometi sisemine vabadus valida oma reageering, kuidas välistele takistustele reageerida. Ja seejärel me praktiseerisime ka üht tööriista, mida saame alati kasutada enda tervendamiseks - hingamist. Meie õpetaja demonstreeris, kuidas õlavalu ära võtta lihtsa hingamisharjutusega.
Õppimine jätkub, kuid üks asi on selge, kui ei ole surmahäda, siis on ikka proaktiivsusest abi. See on tõesti midagi, mille harjutamiseks tasub oma kallist aega investeerida.
Silva