Ausameelne tegutsemine valikuhetkel algab küsimisest

Printsiipidekeskne ja ausameelne tegutsemine valikuhetkel nõuab küsimuste esitamist oma südametunnistusele. Mitte lihtsalt uudishimu pärast, vaid selleks, et osata tegutseda südametarkuse järgi.
Eesmärk on seeläbi suurendada stiimuli ja reageeringu vahelist ala valikuhetkel ja oma jõudu seal ausameelselt tegutseda.

Kavakindel küsimine kinnitab veelkord printsiipide mõju ja nende olulisust meie elus. See kinnitab ka meie inimlike annete olemasolu – tõika, et meil on eneseteadlikkus mõistmaks, et on vaja küsida; südametunnisus, mis suunab meid õigesse põhjakaarde; sõltumatu tahe valiku tegemiseks ja loov kujutlusvõime, et seda kõige tõhusamal viisil ellu viia. See väljendab tõsiasja, et meie soov teha õigeid asju on tugevam kui meie soov lihtsalt midagi teha.

Pole oluline, kuidas see küsimus on sõnastatud, oluline, et ta tuleks südamest.

Stephen R. Covey pakub välja sellised küsimused:

• Mis on just praegu kõige olulisem?

• Kas see asub minu Mõjuulatusringis?

• Missuguseid printsiipe rakendada?

Covey toob oma raamatus näite juhist, kes peab mõne minuti pärast olema ühel tähtsal koosolekul, kui töötaja, kellega ta parajasti vestleb hakkab rääkima oma tõsistest muredest, mis tema tööd mõjutavad.

Mis siis on hetkel olulisem?

Juht teab, et inimesed on tähtsamad kui plaanid, aga ka planeeritud koosolek puudutab inimesi.

Kas see on minu Mõjuulatusringis?

Mõlemad olukorrad asuvad Mõjuulatusringis.

Sellises olukorras on juhil võimalik reageerida mitmeti. Paluda töötajal vestlust jätkata hiljem. Paluda sekretäril minna koosolekuruumi ja paluda, et teiega seotud päevakorrapunktid lükatakse koosoleku lõpupoole. Paluda oma kolleegil teid asendada koosolekul. Või tuleks teil töötajaga koos minna personalijuhi juurde jne.

Küsimusi esitades on oluline mõista, et tarkus on südame ja mõistuse abielu. Sageli käsib meie südametunnisus teha asju, mis on juba teada ja mõistlikud. See on midagi, mida me oleme õppinud, mida me oleme kogenud, mille üle mõelnud - seega tegemist on osaga meie ratsionaalsest raamistikust. Siin kohal näitab südametunnistus kätte lihtsalt nende teadmiste asjakohase rakendusviisi.

Teistsugustes olukordades saab südametarkusest mõistusetarkus. Meil ei pruugi olla otseseid teadmisi või kogemusi nende tegude vallas, mida meie tunded meile ette ütlevad, aga mingil viisil me teame, et just see on õige. Sedamööda, kuidas õpime kuulama oma südametunnistust ja selle järgi elama, kanduvad paljud asjad, mida südametunnistus õpetab, meie enda kogemuste kaudu meie teadmiste ratsionaalsesse raamistikku.

Asja olemus peitub selles, et iseenese vajaduste ja ajaraamide järgi reageerimise asemel võtate hetkeks aja maha, mõtlete printsiipidele ja pöördute oma südametunnistuse poole viisil, mis võimendab teid valikuhetkel esmatähtsaid asju esikohale seadma.
Silva