Pärdikud ja gorillad

„Nad ei suhtle minuga, nad ei helista ju mulle“, põhjendas keegi vaimukas inimene seda, miks ta nii vähe raamatuid loeb.
Juba mitu nädalat pilgutab mulle raamaturiiulist silma igihaljas juhtimise klassika William Onckeni ja Donald L. Wassi Manangement Time: Who´s Got the Monkey. Olles juba mõnda aega siin ilmas elanud ja kogenud, et uus on tavaliselt ammuunustatud vana ja seda tasub alati uurida. Aastakümneid tagasi lihtsalt igaüks ei hakanud raamatut kirjutama, kirjutas ikka see, kellel oli ka midagi öelda.
Võtsin ta siis kätte, sirvisin üle ja mõtlesin, et panen temast paar mõtet oma blogisse kirja. Aga tõlkida küll ei viitsi ja hakkasin eestikeelset analoogi otsima. Oma suureks üllatuseks avastasin, et seda polegi  eesti keelde tõlgitud.
Reeglina juhid teavad väga hästi, kes või mis need väikesed pärdikud on, mis neile õlale kipuvad ja hoolitsust nõuavad, takistades neil tõeliste gorilladega, ehk sellega, milleks neid palgatud on, rinda pista.
Oma eelmises kirjas ma kirjutasin mõjuulatusringist ja sellest, et juhid tegelevad nende asjadega, mis on nende otsene vastutus ja mille suhtes on nende mõju kõige suurem, tegelikult kõige vähem. Mõningatel andmetel isegi ainult 10% oma tööajast, sest aeg kulub pärdikute karjatamisele.
Sokutajad ilmutavad tihti ülisuurt osavust, aga üks kõige tavalisem situatsioon on järgmine. Astub juht mööda koridori, töötaja peatab ta ja teatab: „Tead, meil on probleem!“ Juht mõistab, et ta peab küll asjasse sekkuma, kuid ei taha siiski koridoris otsust teha ja vastab: „Las ma mõtlen selle üle.“ Ja loomake ongi endale uue sooja pesa leidnud.
Kuidas siis hoida ennast nende pärdikute eest ning julgustada ja õpetada oma alluvaid pärdikuid ise kantseldama, vabastades sellega oma aja gorilladega tegelemiseks, näiteks, võidan-võidad kokkulepete sõlmimiseks.
Onckeni ja Wassi idee kõlab lihtsalt ja enesestmõistetavalt.
Arenda oma alluvate initsiatiivi ja proaktiivsust. Näiteks, kui alluv üritab sokutada oma pärdiku eest hoolitsemise sinu kaela, siis selgita välja, kas tal endal on olemas toimiv lahendus või tegevused pärdiku taltsutamiseks välja pakkuda. Seejärel palu tal nende tegevuste tulemustest kas koheselt, etapikaupa või lõpplahenduseni jõudmsel, aru anda. Millal ja kuidas aru anda sõltub sellest, missugusel tasemel on su alluv empauerdatud (ingl. k. empower – võimendamine, võimustamine, volitamine).
Kuidas see idee praktikasse viia?
• Vaata iseendasse ja uuri oma motiive. Äkki sa ei tahagi, et su alluv oleks proaktiivsem ja haaraks initsiatiivi. Äkki paneb see sind tundma ülearusena. Kas sul on piisavalt sisemist kindlust, mis annab vabaduse lahti lasta otsesest kontrollist ja toetada oma inimeste arengut?
• Hoidu pärdikutega tegelemast sel hetkel, kui sind hõlmast kinni hoitakse. Sel hetkel on raske tegutseda piisava asjalikkusega. Määra aeg ja koht, millal asja arutada.
• Kui kokkusaamise käigus on kokku lepitud, kuidas edasi toimida, siis vastavalt alluva võimendamise tasemele lepi kokku aeg ja koht kuidas probleemi lahendusest aru antakse.

• Ära kuluta aruteluks rohkem kui 15 minutit.
Alluvad püüavad pärdikutest lahti saada reeglina siis, kui nad kardavad või pole võimelised probleemiga tegelema. Kui alluval puuduvad oskused, siis suuna või aita tal need omandada, ehk tegele oma gorillaga. Loomulikult võtab see hoopis rohkem aega, kui sul endal probleemi lahendamiseks kuluks, kuid tulevikus see vähendab oluliselt pärdikute karja su turjal ja kasvatab vastastikkust usaldust tiimis. Kui on usaldus tiimis, siis alluvad ei karda läbi kukkuda ja ei sokuta oma pärdikuid sinu karja ja otsivad ise probleemidele lahendusi.
Silva