Keskendu metsikult tähtsale

Pöördun korraks tagasi efektiivse ajajuhtimise, planeerimise ja asjade ärategemise mõtteviiside juurde.
Iga inimene võib endale esitada küsimuse: „Kas ma olen ka siis millegagi hõivatud 24 tundi ööpäevas, kui ma oma tegevusega mitte midagi olulist ei saavuta?” Arvata võib, et vastus on jah.
Umbes samasuguse küsimuse võib esitada ka iga ettevõtte juht.
„Kas mu töötajad oleksid hõivatud ka siis, kui polekski eesmärke, mis viivad ettevõtet edasi? Kas nad leiaksid ka siis pidevat tegevust kaheksaks töötunniks, sipeldes seejuures ikka pidevas ajapuuduses?“

Siit ka põhjus, miks efektiivse ajakasutamise võtmeküsimus ei ole mitte oma tegevuste süstematiseerimine mitmesuguste ajahaldusmeetodite, tehnikate või nippide abil. Võtmeküsimus on oma töö ja isikliku elu prioriteetide teadmine ja tunnistamine ning nende seadmine oma ajakavadesse, et seejärel keskenduda just nende täideviimisele. Kui ma seda hinda ei raatsi maksta, siis ükski tore mänguasi, või programm või meetod ei päästa mind tundest, et ma ikka pole oma aja kasutusega rahul ja hullemgi veel, ma pole iseendaga ka rahul. Huvitav on ka see, et kui see samm on oma elus läbi tehtud ja prioriteedid tasapisi naha alla imendunud, siis pole enam üldse oluline, millist mänguasja ma ajaplaneerimiseks kasutan.
Edasi. Mis iganes asja planeerimine saab alguse endale nelja küsimuse esitamisest.
Miks? Miks ma seda tahan? See on kõige olulisem ja ka kõige raskem küsimus. Kui ma ei leia selget vastust iseenda seest, siis unusta see asi ära, sest niikuinii sa sellega hakkama ei saa.
Mis? Pane sellele projektile nimi ka. Nt, Töötamine unistuste firmas.

Kuidas? Tegevused, mida selleks on vaja teha. Siin on väga oluline kõik tegevused kirja panna ja läbi kaaluda olulisuse skaala järgi.Tegutsemise juures on mõttekas ühel ajaperioodil keskenduda ainult kolmele metsikult tähtsale tegevusele või eesmärgile, sest ainult siis on tõenäoline, et ma need ka ära teen. Kui eesmärkide või tegevuste arv ühel ajaperioodil on suurem kui kolm, siis nende saavutamise tõenäosus väheneb oluliselt. seega kogu protsess aeglustub. Defineerida võime metsikult tähtsat tegevust kui tegevust, mis on murranguliselt tähtis. Kui ma selle asja tegemata jätan, siis ülejäänud asjade ärategemine on tegelikult ebaoluline.

Seega tegevuste määratlemine on vast planeerimise raskeim osa ja nõuab põhjalikku läbimõtlemist. Nt, oma uuringute läbiviimiseks pane kirja kõik kohad, kust uurida. Muuseas ära unusta ka firmade blogisid, kus on palju olulist kirjas.
Seejärel iga koha alla kõik see, mida sealt konkreetselt uurida. Seejärel keskendu iganädalaselt kolmele kõige olulisemale kohale ja iga koha alt kolmele kõige olulisemale asjale korraga.
Millal? Millal ma ühe või teise tegevuse pean tegema?

Sel nädalal ma keskendun neile asjadele ja alles siis kui need tegevused on tehtud, tegelen teiste asjadega.

Seega ärategemise võtmesõna on keskendumine, mitte rohkem kui kolmele olulisele asjale korraga ühel ajaperioodil.

Hea uudis on see, et selline protsess viib eesmärgi saavutamisele kõige kiiremini. Seda on tõestanud teaduslikud uuringud. Halb uudis on see, et see nõuab enesedistsipliini, järjekindlust ja aega.

Järgmise korrani!


Silva