Kõik, mis mulle ei meeldi ei pruugi olla vale

Tänases kirjas tulen tagasi takistuste tema juurde. Stephen R. Covey oma raamatus Suurepärane töö. Suurepärane karjäär väidab, et „ igaüks meist on oma elu ja töö loominguline jõud. Pole oluline, mis rollis sa oled või kus sa oled, sinu panus suudab alati midagi muuta paremaks. Lihtsalt keskendu sellele mida sina ise saad teha“.

Eesti inimese jaoks võib see tunduda selline pehmemat sorti ameerika möga. Aga kui lükkaks hetkeks peast paradigma, et kõik, mis mulle ei meeldi on vale?

Töötus tekitab masenduse, lootusetus halvab tegutsemisvõime ja meeleheide aina süveneb ja süveneb. Samal ajal paljud, kel on veel töökoht alles, on samuti masenduses, sest neil on oma tööst täielik siiber.

Mõlemal juhul näeme end sõltuvana olukordadest, asjaoludest ja teistest inimestest ning tunneme end võimetuna midagi muutma.

Oma üleeelmises kirjas ma lugesin üles takistused, mis juba iidamast-aadamast peale on meid pidurdanud. Ma ei hakka neid siinkohal üle kordama. Nende takistuste ületamisteks on mitmeid teid, süsteeme ja meetodeid. Nt, jooga pakub oma tee, erinevad usundid oma, filosoofid oma jne jne. Aga üht või teist pidi jõutakse ikka välja sinna, et on vaja olla proaktiivne ehk võtta vastutus oma elu eest enda peale. Selle sõna Väga efektiivse inimese 7 harjumusega maailmakuulsaks promonud Covey, pakub ka ühe efektiivse retsepti, kuidas olla proaktiivne.

Anna lubadus, täida lubadus – geniaalne ja universaalne lähenemine asjade ärategemiseks ja oma eesmärkide saavutamiseks.

Igas olukorras on alati teatud otsustavad hetked, mis testivad tulevikku. Otsustav hetk on konflikt selle vahel, kas valida tegutsemine, mis viib mind edasi eesmärgi poole või alla anda. Allaandmine - passiivseks jäämine, kompensatsioonitegevuste tegemine või lihtsalt aja surnuks löömine.

Näiteks, üks üsna tavapärane hommikune raske moment on ülestõusmine vajalikul kellajal. Tekib dilemma, kas tõusta kohe või magada veel natu-natukene. Kas mina või madrats? Kui madrats, siis saab see üheks tillukeseks läbikukkumiseks tänaste läbikukkumiste reas. Kui aga suudad olla tugev ainult mõne sekundi ja tõused, siis tunne, et oled hakkama saanud annab sulle jõudu saada ka järgmise asjaga hakkama. Kogu asja võlu peitubki tegelikult hakkamasaamise tunde suurendamises, sest iga täidetud lubadus teeb järgmise lubaduse täitmise karvavõrra lihtsamaks. Piltlikult öeldes, proaktiivsuse muskleid on võimalik treenida. Kui oled endale antud lubaduste pidamises algaja, siis tasub alustada väikestest lubadustest, ka kogenud mõõganeelajad alustasid ju nööpnõelte neelamisega!

Ja selliseid otsustavaid hetki, tegelikult ainult sekundeid, kus tuleb jääda tugevaks - on meie teel eesmärgi suunas pea igal sammul. Üks otsustav hetk on alati see, kui on vaja valida oma mõjuulatusringis püsimise või sealt väljakukkumise vahel. (Mõjuulatusringist ma kirjutasin oma 24.veebruari kirjas).

Ja kui ikka tahad molutada, siis moluta, aga planeeri see. Planeeritud molutamine on hoopis teine tera, sest see on ju ka lubaduse täitmine. Muidugi peab meeles pidama, et iga liialdus viib meid automaatselt neljandasse kvadranti, mis varem või hiljem omakorda toob luuseri tunde tagasi. (Ajamaatriksi ™ kvadrantidest ma kirjutasin oma 5. veebruari kirjas)

Lõpetuseks. Millal sa tavaliselt oled kõige rahulolematum ja konfliktsem teistega? Kui kuulud inimkonna enamuse hulka, siis reegina, kui oled mõne endale antud lubaduse täitmata jätnud.

Järgmise nädalani!

Silva