Ajamaatriks® - olulisus ja pakilisus

Ajamaatriks®

Stephen R. Covey Ajamaatriks® on ilmselt paljudele tuttav. Millegipärast kasutavad meie ajajuhtimisgurud oma koolitustel küll Covey maatriksit, olles selle eelnevalt kopeerinud FranklinCovey koolitusmaterjalidest, Covey raamatutest või netiavarustest, kuid nimetavad seda siiski Eisenhoweri ajamaatriksiks.

Siinkohal luban endale väikese õienduse. President Eisenhower oli teadupärast väga efektiivne ajakasutaja ja rõhutas alati, et tegevused jagunevad pakilisteks ja olulisteks ning olulistega tuleb tegeleda esmalt. See mõtteviis on tuntud juba aegade hämarusest, ka jooga suutrad õpetavad seda. Ei Eisenhoweri teostest ega muudest kirjalikest materjalidest pole siiani keegi leidnud ajamaatriksit ennast. Ajamaatriksi sel kujul ja selle sisuga, millega meie oleme harjunud, lõid Stephen R. Covey ja Roger Merrill ja tema autoriõigused kuuluvad FranklinCovey koolitusfirmale. Ja arvata võib, et kellelgi Ameerikas ei õnnestuks registreerida enda nimele autoriõigusi millelegi, mis tegelikult kuulub president Eisenhowerile. Aga see selleks.

Kõik tegevused jagunevad ajamaatriksis nelja kategooriasse või kvadranti või kasti:

• Olulised ja pakilised

• Olulised ja mittepakilised

• Ebaolulised ja pakilised

• Ebaolulised ja mittepakilised

Siililegi on selge, et tuleks tegeleda olulistega, kuid siiski näitavad kogu maailmas läbi viidud uuringud, (sh ka meie poolt Eestis läbiviidud), et keskeltläbi pool tööajast läheb ebaoluliste asjade tegemiseks. Me nimetame seda „mittetöiseks hõivatuseks“. Ja seda mitte sellepärast, et meie töötajad oleksid laisad või lohakad, vaid hoopis teistel põhjustel. Põhjus viib meid jälle tagasi olulisuse juurte juurde. Mis siis on need tegelikud olulised eesmärgid, mis on vaja saavutada? Eesmärke on ju nii palju ja iga päevaga tuleb neid juurde, sest jälle on inimesi koondatud jne. Kui ma neid ei tea, siis ei oska ma ju ebaolulistele EI öelda. OK, ma tean eesmärki, aga ma tegelikult ei tea kuidas sinna jõuda. Kõik teed viivad Rooma, mõned on ainult oluliselt pikemad. Noh ma tean ka neid verstaposte, aga mul pole mõõdikuid, mis näitaksid, et ma teen just õigeid asju, et verstapostini jõuda. Ükskõik milline juht võib endale esitada küsimuse: „Kas minu inimesed oleksid ka siis terve päeva hõivatud, kui meil polekski olulisi eesmärke paika pandud?“

Ja jällegi, ajajuhtimise võtmeküsimus ei ole selles kuidas ja kuhu sa oma tegevusi üles kirjutad, neid prioritiseerid, missugust kavalat programmi või süsteemi kasutad, vaid kuidas oma prioriteedid ajakavadesse saada ja kõigele ülejäänule osata EI öelda.



Siin on palju võimalusi, aga sellest edaspidi!

Päikest!

Silva